Lütecii

Vikipedii-späi
Lütecijan palaižed ühten kubižen santimetran kohtha
71
0
2
9
32
18
8
2
Lu
174,9668
Lütecii

Lütecii (Lulutetium latinan kelel) om 71nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harv londuses lujas, pala Man kores — 0,8 grammad tonnas.

Francine Žorž Urben-himik avaiži lütecijad hapandusen nägus vl 1907 da nimiti kel'talaižiden amuižen keskuzžilon mödhe Parižan sijas, latin.: Lutetia.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Lütecii om kova hobedaižvauged mametall, kudamb andase mehanižele ümbriradmižele kebnas.

Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K (1652 C°). Kehundlämuz — 3675 K (3402 C°).

Om olmas kaks' londuselišt izotopad: stabiline 175Lu (97,41%) i betaradioaktivine 176Lu (2,59%, T½=3,78 × 1010 vot). Avaitihe 33 ratud izotopad 150..174, 177..184 atommassanke, i 41 izomärad, kaikiš hätkemb om 174Lu-izotop 3,31 vot pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Lütecii muigotub il'mas lujas kebnas i katase hapandusen kerthel. Muigotandmärad: +3 (tobjimalaz), +2, +1. Lämbitamižen aigan vastamižpainab galogenoidenke, rikinke. Lütecii vastamižpainab anorganižidenke muiktusidenke solid tehmas, ned oma toksižed vähän. Lütecijan gidrohapanduz tehtas sen segoitabiden soliden gidrolizan abul.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe lütecijad metallurgijas (ližadab räkänvastaižust), optikas, keramikas ülävedandmahtusenke, magnitoiden tehmižes i sodalazeriš. Metalline lütecii >99,9% irgudenke maksab 3,5..5,5 tuh. US$ kilogrammas, om kaikiš kal'hembaks harvoiš mametalloišpäi.

Päeksportör — Kitai, mugažo elementan löudmižsijad oma olmas AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]