Metall

Vikipedii
Osmijan kristallad
Alüminijan brusuden päluine
Barii argonan atmosferas

Metall (latinan kelen metallum sündui amuižgrek.: μεταλλον-sanaspäi, molembad znamoitas «kaivuz») om himine element, kudambal om eriližid ičendoid (kacu alemba), nimitadud metalližikš.

Nügüd' tetas 97 metallad. Ristitun organizm kogoneb koume procentad metalloišpäi.

Metallad oma levitadud materialad, ristit kävutab paksuid niišpäi ičeze istorijan hätkte instrumentoikš i rahoikš, nügüd'aigan sauvusiden-ki paloikš, azegištos i elektrotehnikas. Ratas metalližid ühthesuladusid, sätas uzid materialid metalloidenke (keramik).

Metalloiden harakterižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Metalloiden toižendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • muglmetallad (6)
  • muglmametallad (4)
  • berillii (Be) i magnii (Mg), ei mülügoi gruppihe
  • päličmänendmetallad (40)
  • kebnad metallad (7)
  • pol'metallad (vai metalloidad, 7)
  • lantanoidad (14) + lantan (La)
  • aktinoidad (14) + aktinii (Ac)
  • vezinik (H) ozutab metalližid ičendoid märitud arvoimižiš


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.