Metall

Vikipedii-späi
Osmijan kristallad
Alüminijan brusuden päluine
Barii argonan atmosferas

Metall (latinan kelen metallum sündui amuižgrek.: μεταλλον metallon-sanaspäi, molembad znamoitas «kaivuz») om himine element, kudambal om eriližid ičendoid (kacu alemba), nimitadud metalližikš.

Nügüd' tetas 97 metallad. Ristitun organizm kogoneb koume procentad metalloišpäi.

Metallad oma levitadud materialad, ristit kävutab paksuid niišpäi ičeze istorijan hätkte instrumentoikš i rahoikš, nügüd'aigan sauvusiden-ki paloikš, azegištos i elektrotehnikas. Ratas metalližid ühthesuladusid, sätas uzid materialid metalloidenke (keramik).

Industrijas sadas metalloiden surid lugumärid tarbhaižiden kaivatusiden löudmižsijišpäi küllästamižtegimiden kal't metallurgižil edheotandoil.

Harakterižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Metalloiden toižendad[vajehta | vajehtada tekst]

  • muglmetallad (6),
  • muglmametallad (4),
  • berillii (Be) i magnii (Mg), ei mülügoi gruppihe,
  • päličmänendmetallad (40),
  • kebnad metallad (7),
  • pol'metallad (vai metalloidad, 7),
  • lantanoidad (14) + lantan (La),
  • aktinoidad (14) + aktinii (Ac),
  • vezinik (H) ozutab metalližid ičendoid märitud arvoimižiš.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.