Magnii

12 |
0
0 0 0 2 8 2 |
Mg 24,305 |
|
Magnii |
Magnii (Mg — magnesium latinan kelel) om 12nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]
Magnii om levitadud Man kores (1,95%), se om meriveden palaks (0,12..0,13%). Voib löuta ičesündujad magnijad harvoin lujas, vulkanižes lavas. Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai magnijad ezmäižen kerdan elektrolizan abul. Nimitihe magnezit-mineralan mödhe, löuzihe Magnisii-regionas (grek.: Μαγνησία) Grekanman keskuzpalas.
Element da sen ühtnendoiden tobj pala oma vähäntoksižed. Magnii om hlorofillan palaks, ühtneb hibjan fermentoiden reakcijoihe kofaktoraks, vauktušiden sintezha.
Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Magnii om kebn tagokaz hobedaižvauged metall. Magnijan palandan aigan eritub äjan vauktust da lämut.
Atommass — 24,305. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,737 g/sm³. Suladandlämuz — 923 K (650 C°). Kehundlämuz — 1 363 K (1 091 C°).
Stabiline magnii kogoneb koumes izotopaspäi: 24Mg (78,6%), 25Mg (10,1%) i 26Mg (11,3%). Sen ližaks 19 ratud izotopad om olmas 19..23 i 27..40 atommassanke, 28Mg čihodab kaikiš hätkemb (T½ — 20,9 časud).
Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Metall reagiruib hüvin hil'muiktuzgazanke i vedenke. Muigotandmärad: +2, 0. Ei ole reakcijoid muglidenke. Segoib muiktusihe vezinikan eritandanke.
Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]
Ottas kävutamižhe kebnoikš ühthesuladusikš lendimiden i avtoiden sauvomižes, vauktuzšlibakoiš da pirotehnikas, elektrojoksusen himižiš purtkiš. Magnijan hapanduz (MgO) kävutase lämoinvastaižeks materialaks.
Sadas neniš valdkundoiš tobjimalaz: Kitai (mail'man samižen 70% vl 2014), Venäma, Turkanma, Ispanii, Avstrii, Slovakii. Metall maksoi 3 US$ kilogrammas vll 2006 i 2012.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Magnii webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz magnijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
![]() |
Magnii Vikiaitas |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||||||||||||||||||||||||||
1 | H | He | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2 | Li | Be | B | C | N | O | F | Ne | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
3 | Na | Mg | Al | Si | P | S | Cl | Ar | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
4 | K | Ca | Sc | Ti | V | Cr | Mn | Fe | Co | Ni | Cu | Zn | Ga | Ge | As | Se | Br | Kr | |||||||||||||||||||||||||
5 | Rb | Sr | Y | Zr | Nb | Mo | Tc | Ru | Rh | Pd | Ag | Cd | In | Sn | Sb | Te | I | Xe | |||||||||||||||||||||||||
6 | Cs | Ba | La | Ce | Pr | Nd | Pm | Sm | Eu | Gd | Tb | Dy | Ho | Er | Tm | Yb | Lu | Hf | Ta | W | Re | Os | Ir | Pt | Au | Hg | Tl | Pb | Bi | Po | At | Rn | |||||||||||
7 | Fr | Ra | Ac | Th | Pa | U | Np | Pu | Am | Cm | Bk | Cf | Es | Fm | Md | No | Lr | Rf | Db | Sg | Bh | Hs | Mt | Ds | Rg | Cn | Nh | Fl | Mc | Lv | Ts | Og | |||||||||||
8 | Uue | Ubn | Ubu | Ubb | Ubt | Ubq | Ubp | Ubh | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
|