Magnii

Vikipedii-späi
Magnijan kristallad
12
0
0
0
0
2
8
2
Mg
24,305
Magnii

Magnii (Mgmagnesium latinan kelel) om 12nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Magnii om levitadud Man kores (1,95%), se om meriveden palaks (0,12..0,13%). Voib löuta ičesündujad magnijad harvoin lujas, vulkanižes lavas. Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai magnijad ezmäižen kerdan elektrolizan abul. Nimitihe magnezit-mineralan mödhe, löuzihe Magnisii-regionas (grek.: Μαγνησία) Grekanman keskuzpalas.

Element da sen ühtnendoiden tobj pala oma vähäntoksižed. Magnii om hlorofillan palaks, ühtneb hibjan fermentoiden reakcijoihe kofaktoraks, vauktušiden sintezha.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Magnii om kebn tagokaz hobedaižvauged metall. Magnijan palandan aigan eritub äjan vauktust da lämut.

Atommass — 24,305. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,737 g/sm³. Suladandlämuz — 923 K (650 C°). Kehundlämuz — 1 363 K (1 091 C°).

Stabiline magnii kogoneb koumes izotopaspäi: 24Mg (78,6%), 25Mg (10,1%) i 26Mg (11,3%). Sen ližaks 19 ratud izotopad om olmas 19..23 i 27..40 atommassanke, 28Mg čihodab kaikiš hätkemb (T½ — 20,9 časud).

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Metall reagiruib hüvin hil'muiktuzgazanke i vedenke. Muigotandmärad: +2, 0. Ei ole reakcijoid muglidenke. Segoib muiktusihe vezinikan eritandanke.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe kebnoikš ühthesuladusikš lendimiden i avtoiden sauvomižes, vauktuzšlibakoiš da pirotehnikas, elektrojoksusen himižiš purtkiš. Magnijan hapanduz (MgO) kävutase lämoinvastaižeks materialaks.

Sadas neniš valdkundoiš tobjimalaz: Kitai (mail'man samižen 70% vl 2014), Venäma, Turkanma, Ispanii, Avstrii, Slovakii. Metall maksoi 3 US$ kilogrammas vll 2006 i 2012.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]