Bor (himine element)

Vikipedii-späi
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Boran palaižed
5
0
0
0
0
0
3
2
B
10,811
Bor

Bor (Bborium latinan kelel) om videnz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Francižed himikad Žozef Lui Gei-Lüssak i Lui Žak Tenar avaižiba boran vl 1817. Nimi sündui bura-mineralan nimitusespäi (Na2B4O7·10H2O) — torhuz boran samižen täht, mineralan nimi libub persijan (بوره burah) i araban (بورق burak) kelišpäi.

Element om harvahk Man kores — 4 grammad tonnas, i valdmeres 4,6 mg/L. Voib löuta vaiše ühtnendoiš, ei ole elementarišt borad londuses.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Ireg bor om lujas kova, mujutoi, hahk vai rusked kristalline vai pimed amorfine substancii, metalloid. Om pol'veimeks. Tetas enamba 10 allotropišt modifikacijad. Kaikiš korktemb varmdusen röun rebitandan aigan om boral: 5,7 GPa.

Atommass — 10,811. Ninevuz normaližiš arvoimižiš — 2,34 g/sm³, nozoludeks suladandan jäl'ghe — 2,08 g/sm³. Suladandlämuz — 2349 K (2076 C°). Kehundlämuz — 4200 K (3927 C°).

Londuseline bor kogoneb kahtes izotopaspäi: 10B (19,8%) i 11B (80,2%). Kaik 12 radioaktivišt izotopad om olmas 6..9, 12..19 atommassanke, vähemb sekundad pol'čihodamižen pordonke. Ei ole izomärid, β-čihodamine om harakterine hil'nikan sündundanke.

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Reaguruib vaiše ftoranke honuzližel lämudel. Om reakcijoid galogenidenke huldutamižes, azotanke, hil'nikanke i fosforanke. Palab il'mas huldutamižes B2O3-hapandusen sandanke i lujan lämuden eritandanke. Muigotandmärad: +3, +2, +1, −1, −5.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe elementarišt borad kuiduks. Terasen mikrolegiruind ližadab sen kalindan ladud. Bormuiktuz (B(OH)3) kävutase levedas. Boran nitrid (borazon, BN) om organižiden ühtnendoiden rivin aluseks.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]