Platin

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Platinan kristallad.
78
0
1
17
32
18
8
2
Pt
195,084
Platin
Venälaine monet platinaspäi, 1834.

Platin (Pt) om 78nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesanden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas. Platin om lujas harv londuses, sidä voi paksus löuta joudjas olendas. Se om jüged pehmed hobedaižvauged päličmänendmetall. Platin om lujas tetab hüväsuguine metall.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ičesündujad platinad toi Evropha Suviamerikaspäi ezmäižen kerdan vl 1748 ispanijalaine matkai A. de Ul'joa. Vl 1835 italijalaine himik D. Skaliger ozuti, miše platin om himine element.

Nimen sündund[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platinan nimi om anttud sikš, miše nece metall lujas koskub hobedha (ispanijan kelel plata).

Löudmižsijad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platinan pälöudmižsijad oma AÜV:oiš, SAT:as, Venämas, Zimbabves da Kitaiš.

Ičendad da kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platin om lujas inertine himižešti.

Atommass — 195,084. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,45 g/sm³. Suladandlämuz — 2041 K. Kehundlämuz — 4098 K.

Platin om juvelirine metall; sidä kävutadas tobjimalaz tehnikas da medicinas. Se om mugažo hüvä katalizator.