Platin

Platinan kristallad

78	0 1 17 32 18 8 2
Pt 195,084
Platin

Venäman imperijan platinaine monet, 1834

Platin (Pt — platinum latinan kelel) om 78nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,005 grammad tonnas. Voib löuta sidä paksus joudjas olendas. Platin om lujas tetab hüväsuguine metall.

Avaidusen istorii da nimi

Andiden civilizacijad saiba elementad amussai. Ispanijalaine Antonio de Ul'joa-matkadai toi ičesündujad platinad Evropha ezmäižen kerdan Suviamerikaspäi vl 1735. Vl 1750 britanine Uil'jam Braunrigg-lekar' ozuti platinad himižeks elementaks Londonan kunigazkundas da tegi metallan ezmäšt tedolišt ümbrikirjutandad.

Platinan nimi om anttud sen tagut, miše nece metall lujas koskub hobedha (ispanijan kelel plata).

Fizižed ičendad

Platin om jüžmak pehmed hobedaižvauged päličmänendmetall.

Atommass — 195,084. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,45 g/sm³. Suladandlämuz — 2041,4 K (1768,3 C°). Kehundlämuz — 4098 K (3825 C°).

Kaik om 6 londuselišt izotopad, viž oma stabiližed: ¹⁹⁰Pt (0,012%, radioaktivine vähän, T_½=6.5×10¹¹ vot), ¹⁹²Pt (0,782%), ¹⁹⁴Pt (32,864%), ¹⁹⁵Pt (33,775%), ¹⁹⁶Pt (25,211%), ¹⁹⁸Pt (7,356%). Sen ližaks, om tetab 31 ratud izotopad, niiden pol'čihodamižen pord om päivän lühüdamb tobjimalaz, ¹⁹³Pt — 50 vot.

Himžed ičendad

Platin om lujas inertine himižešti, inertižuz poleneb lämbituses. Muigotandmärad: +6..−3, sidä kesken +2 i +4 tobjimalaz.

Kävutand

Platin om juvelirine metall; kävutadas sidä tehnikas da medicinas tobjimalaz. Se om hüvä katalizator mugažo. Ezmäine otand kävutamižhe rahoikš tegihe Venäman imperijas, löihe rahuzid vll 1828−1845. Torguidas platinad Nju Jorkan (PPLT-indeks) i Londonan (PHPT-indeks) biržil. Lödas kapitalanpanmižen monetoid.

Pälöudmižsijad oma SAT:as (satusen koume nelländest), Venämas (Noril'sk i Habarovskan rand), AÜV:oiš, Zimbabves da Kitaiš, ned kogotas varoiden ühesa kümnendest. Sadas platinan 150..200 tonnad vodes kaikes mail'mas.

Irdkosketused

• Platin Webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz platinas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)