Platin

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Platinan kristallad.
78
0
1
17
32
18
8
2
Pt
195,084
Platin
Venämalaine monet platinaspäi, 1834.

Platin (Pt - platinum latinan kelel) om 78nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesanden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas.

Element om lujas harv londuses, sidä voi paksus löuta joudjas olendas. Platin om lujas tetab hüväsuguine metall.

Avaidusen istorii da nimi[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ičesündujad platinad toi Evropha Suviamerikaspäi ezmäižen kerdan vl 1748 ispanijalaine matkai A. de Ul'joa. Vl 1835 italijalaine himik D. Skaliger ozuti, miše platin om himine element.

Platinan nimi om anttud sikš, miše nece metall lujas koskub hobedha (ispanijan kelel plata).

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platin om jüged pehmed hobedaižvauged päličmänendmetall.

Atommass — 195,084. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,45 g/sm³. Suladandlämuz — 2041 K. Kehundlämuz — 4098 K.

Toižed ičendad da kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platin om lujas inertine himižešti.

Platin om juvelirine metall; sidä kävutadas tobjimalaz tehnikas da medicinas. Se om mugažo hüvä katalizator. Pälöudmižsijad oma AÜV:oiš, SAT:as, Venämas, Zimbabves da Kitaiš.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]