Platin

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Platinan kristallad.
78
0
1
17
32
18
8
2
Pt
195,084
Platin
Venäman imperijan platinaine monet, 1834.

Platin (Ptplatinum latinan kelel) om 78nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesanden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas.

Element om lujas harv londuses, sidä voi paksus löuta joudjas olendas. Platin om lujas tetab hüväsuguine metall.

Avaidusen istorii da nimi[redaktiruida | redaktiruida purde]

Andiden civilizacijad saiba elementad amussai. Ispanijalaine A. de Ul'joa-matkadai toi ičesündujad platinad Evropha ezmäižen kerdan Suviamerikaspäi vl 1748. Vl 1835 italijalaine D. Skaliger-himik ozuti platinad himižeks elementaks.

Platinan nimi om anttud sen tagut, miše nece metall lujas koskub hobedha (ispanijan kelel plata).

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platin om jüžmak pehmed hobedaižvauged päličmänendmetall.

Atommass — 195,084. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,45 g/sm³. Suladandlämuz — 2041 K. Kehundlämuz — 4098 K.

Kaik om 6 stabilišt izotopad (190Pt, 192Pt, 194Pt, 195Pt, 196Pt, 198Pt), londuseline platin om niiden segoituz. Niišpäi 190Pt om radioaktivine vähän 6.50×1011 pol'čihodamižen pordonke. Sen ližaks, om tetab 31 ratud izotopad, niiden pol'čihodamižen pord om päivän lühüdamb tobjimalaz, 193Pt — 50 vot.

Toižed ičendad i kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platin om lujas inertine himižešti, inertižuz poleneb lämbituses.

Platin om juvelirine metall; kävutadas sidä tehnikas da medicinas tobjimalaz. Se om hüvä katalizator mugažo. Ezmäine otand kävutamižhe rahoikš tegihe Venäman imperijas, löihe rahuzid vll 1828−1845. Torguidas platinad Nju Jorkan (PPLT-indeks) i Londonan (PHPT-indeks) biržil. Lödas kapitalanpanmižen monetoid.

Pälöudmižsijad oma SAT:as (satusen koume nelländest), Venämas (Noril'sk i Habarovskan rand), AÜV:oiš, Zimbabves da Kitaiš, ned kogotas varoiden ühesa kümnendest. Sadas platinan 150..200 tonnad vodes kaikes mail'mas.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]