Platin

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Platinan kristallad.
78
0
1
17
32
18
8
2
Pt
195,084
Platin
Venäman imperijan platinaine monet, 1834.

Platin (Ptplatinum latinan kelel) om 78nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om lujas harv londuses, pala Man kores — 0,005 grammad tonnas. Voib löuta sidä paksus joudjas olendas. Platin om lujas tetab hüväsuguine metall.

Avaidusen istorii da nimi[redaktiruida | redaktiruida purde]

Andiden civilizacijad saiba elementad amussai. Ispanijalaine Antonio de Ul'joa-matkadai toi ičesündujad platinad Evropha ezmäižen kerdan Suviamerikaspäi vl 1735. Vl 1750 britanine Uil'jam Braunrigg-lekar' ozuti platinad himižeks elementaks Londonan kunigazkundas da tegi metallan ezmäšt tedolišt ümbrikirjutandad.

Platinan nimi om anttud sen tagut, miše nece metall lujas koskub hobedha (ispanijan kelel plata).

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platin om jüžmak pehmed hobedaižvauged päličmänendmetall.

Atommass — 195,084. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 21,45 g/sm³. Suladandlämuz — 2041,4 K (1768,3 C°). Kehundlämuz — 4098 K (3825 C°).

Kaik om 6 londuselišt izotopad, viž oma stabiližed: 190Pt (0,012%, radioaktivine vähän, T½=6.5×1011 vot), 192Pt (0,782%), 194Pt (32,864%), 195Pt (33,775%), 196Pt (25,211%), 198Pt (7,356%). Sen ližaks, om tetab 31 ratud izotopad, niiden pol'čihodamižen pord om päivän lühüdamb tobjimalaz, 193Pt — 50 vot.

Himžed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platin om lujas inertine himižešti, inertižuz poleneb lämbituses. Muigotandmärad: +6..−3, sidä kesken +2 i +4 tobjimalaz.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Platin om juvelirine metall; kävutadas sidä tehnikas da medicinas tobjimalaz. Se om hüvä katalizator mugažo. Ezmäine otand kävutamižhe rahoikš tegihe Venäman imperijas, löihe rahuzid vll 1828−1845. Torguidas platinad Nju Jorkan (PPLT-indeks) i Londonan (PHPT-indeks) biržil. Lödas kapitalanpanmižen monetoid.

Pälöudmižsijad oma SAT:as (satusen koume nelländest), Venämas (Noril'sk i Habarovskan rand), AÜV:oiš, Zimbabves da Kitaiš, ned kogotas varoiden ühesa kümnendest. Sadas platinan 150..200 tonnad vodes kaikes mail'mas.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]