Disprozii

Vikipedii-späi
Disprozijan pallišk
66
0
2
8
28
18
8
2
Dy
162,5
Disprozii

Disprozii (Dydysprosium latinan kelel, amuižgrekan kelen δυσπρόσιτος-sanaspäi «jüged samižes») om 66nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harv londuses, pala Man kores — 5 grammad tonnas. Francijalaine himik Pol' Emil' Lekok da Buabodran avaiži disprozijan vl 1886.

Disprozijal ei ole ičenašt biologišt rolid.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Disprozii om pehmed hoštai hobedakaz mametall. Oleskeleb kahten seglusen nägul, α-Dy geksagonaliženke seglusenke kändase β-disprozijaks kubiženke seglusenke huldutamižel korktemb mi 1384 C°.

Atommass — 162,500. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,55 g/sm³. Suladandlämuz — 1680 K (1407 C°). Kehundlämuz — 2840 K (2562 C°).

Londuseline disprozii kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 156Dy (0,06%), 158Dy (0,09%), 160Dy (2,33%), 161Dy (18,89%), 162Dy (25,47%), 163Dy (24,9%), 164Dy (28,26%). Sen ližaks tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 138..155, 157, 159, 165..173 atommassanke, i 12 izomärad.

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Metall muigotub il'mas hilläšti i kändase hapanduseks. Disprozii om lujas hüvä katalizator mugažo.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe disprozijad metallurgijas, elektronikas i magnitoiden tehmižes. Metallan päeksportör — Kitai, mugažo om löudmižsijid AÜV:oiš, Vjetnamas, Afganistanas, Venämas (Kolan pol'sarel), Kirgizstanas, Avstralijas, Indijas i Brazilijas.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]