Rodii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Fol'g da vanuim rodijaspäi.
45


1
16
18
8
2
Rh
102,906
Rodii

Rodii (Rhrhodium latinan kelel) om 45nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om lujas harv londuses (10−7% massan mödhe Man kores, 4,8 × 10−5% meteoritoiš), ei voi löuta sidä joudjas olendas. Britanine (anglijalaine) Uil'jam Gaid Uollaston-himik avaiži rodijan vl 1803 platinan ümbriraten. Nimituz libub amuižgrek.: ῥόδον «roz»-sanaspäi metallan ühtnendoiden muzarusttan mujun tagut.

Ei ole biologišt rolid. Rodijan ühtnendad oma toksižed da kancerogenižed, solad mujutadas nahkod vahvas.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rodii om kova hobedaižvauged päličmänendmetall, platinan gruppan hüväsuguine metall. Kristalline segluz om tahkkeskustoittud kubine.

Atommass — 102,9055. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,41 g/sm³. Suladandlämuz — 2237 K (1964 C°). Kehundlämuz — 3968 K (3695 C°).

Londuseline rodii kogoneb üks'jäižes stabiližes 103Rh-izotopaspäi. Tetas mugažo 33 ratud radioaktivišt izotopad 89..102, 104..122 atommassanke, i 24 izomärad, kaikiš hätkembad oma 102mRh-izomär 3,7 vot pol'čihodamižen pordonke i 101Rh-izotop (T½=3,3 vot).

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe nell' videndest katalizatoraks samha levitadud substancijoid i avtoiden heitandoiden neitralizatoroiš.

Sadas rodijan läz 30 tonnad mail'mas joga vodel, südäitukuižen energetikan jändusišpäi tobjimalaz. Maksoi US$757 trojižes uncijas vn 2015 sügüz'kul.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]