Mine sisu juurde

Rodii

Vikipedii-späi
Fol'g da vanuim rodijaspäi
45
0
0
1
16
18
8
2
Rh
102,906
Rodii

Rodii (Rhrhodium latinan kelel) om 45nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas, VIIIB), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Element om harv londuses lujas (10−7 % massan mödhe Man kores, 4,8 × 10−5 % meteoritoiš), ei voi löuta sidä joudjas olendas.

Britanine (anglijalaine) Uil'jam Gaid Uollaston-himik avaiži rodijan vl 1803 platinan ümbriraten. Nimituz libub amuižgrek.: ῥόδον rodon «roz»-sanaspäi metallan ühtnendoiden muzarusttan mujun tagut. Uollaston ezmäižen sai rodijad elementarižes metalližes nägus[1] i zavodi sen ičendoiden tedoidusid, märiči ninevut, ümbrikirjuti severzid-se ühtnendoid i ühthesuladusid.

Rodijal ei ole biologišt rolid. Rodijan ühtnendad oma toksižed da kancerogenižed, solad mujutadas nahkod vahvas.

Fizižed ičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Rodii om kova hobedaižvauged päličmänendmetall, platinan gruppan hüväsuguine metall. Kristalline segluz om tahkkeskustoittud kubine.

Atommass — 102,9055. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,41 g/sm³. Suladandlämuz — 2237 K (1964 C°). Kehundlämuz — 3968 K (3695 C°).

Londuseline rodii kogoneb üks'jäižes stabiližes 103Rh-izotopaspäi. Tetas mugažo 33 ratud radioaktivišt izotopad 89..102, 104..122 atommassanke, i 24 izomärad. Kaikiš hätkembad oma 101Rh 3,3 vot pol'čihodamižen pordonke, 102Rh-izotop (T½=207 päivest) i rodii-99 (16,1 päivest), mugažo 102mRh-izomär (T½=3,74 vot). Radioaktivižed izotopad hajetas β- i protonižen (nomer 94), β- i neitronižen (nomerad 114, 116) vai muite β-čihodamižen (kaik toižed) kal't, kändasoiš rutenijaks vai palladijaks, izotopad 102 i 104 — molembikš, izotop 94 — rutenijaks i tehnecijaks.

Himižed ičendad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Rodii harakterizuiše korktal himižel seižundmahtusel, ülitab platinad ümbrištoiden tobjas palas. Muigotandmärad: −3, −1, 0, +1..+7.

Henotud lujas rodii muigotub hilläšti lämuzil korktemb mi 600 C° vaiše:

Elementan nell' videndest ottase kävutamižhe katalizatoraks samha levitadud substancijoid i avtoiden čudegiden neitralizatoroiš.

Sadas rodijan läz 30 tonnad mail'mas joga vodel, südäitukuižen energetikan jändusišpäi tobjimalaz. Maksoi US$757 trojižes uncijas vn 2015 sügüz'kul.

  1. Griffith, W. P. (2003). "Bicentenary of Four Platinum Group Metals: Osmium and iridium – events surrounding their discoveries" (Platinan gruppan nellän metallan kaks'sadad vot: osmii i iridii — sidodud niiden avaidusihe aigtegod). — Platinum Metals Review. 47 (4): Lpp. 175−183. (angl.)