Mine sisu juurde

Rik

Vikipedii-späi
Ičesündui rik
16
0
0
0
0
6
8
2
S
32,066
Rik

Rik (Ssulphur latinan kelel) om 16nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas, VIA), tabluden koumandes periodas.

Etimologii[vajehta | vajehtada tekst]

Latinine nimi sündui ezimeletaden indoevropižen *swelp-tüvespäi «palada»[1]. Rahvahidenkeskeine tio-prefiks kävutase rikin ühtnendoiden täht, amuižgrek.: θεῖον-sanaspäi teion «rik». Vepsän nimituz om surmha sidotud.

Ühthižed andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Rik om mail'man kümnenz' element levigandusen mödhe i Man videnz' element massan mödhe. Voib löuta rikid puhthas olendas kaiked mail'madme, om järedoid löudmižsijid maiš vulkanoiden aktivižusenke. Arboid kävutiba rikid verotegoiš edel meiden erad völ, kitajalaižed tegiba meles porhad rikin aluseks. Nügüd'aigan sadas londuseližen gazan puhtastandan laptaližeks produktaks.

Ireg rik ei ole toksine, no kaik sen gazanvuiččed ühtnendad oma morijad.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Enamba 30 allotropišt modifikacijad voib olda rikil, se om kaikiš suremb lugu elementoiden keskes. Rik voib säta renghid ičeze atomoišpäi, kaikiš levitadud form om S8. Ireg rik om hahkpakuine hudr metallatoi substancii hajuta, palab il'mas. Sulamižen jäl'ghe ližadab mülüd 15 procenthasai i polimerizuiše.

Atommass — 32,066. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,070 g/sm³. Suladandlämuz — 386 K (112,85 C°). Kehundlämuz — 717,824 K (444,67 C°).

Londuseline rik kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 32S (95,02 %), 33S (0,75 %), 34S (4,21 %), 36S (0,02 %). Tetas 20 ratud radioaktivišt izotopad 26..31, 35 i 37..49 atommassanke, i üks'jäine rik-43m-izomär om olmas. Kaikiš hätkembad ratud izotopad oma 35S 87,4 päivest pol'čihodamižen pordonke i 38S (T1/2 = 170 minutad). Radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't i kändasoiš fosforaks, olaks vai hloraks.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Pästtas severziš-se tavarformiš: tukuil, nozol, formuidud, granuliruidud, jauhtud, kolloidne, puhtaz. Ottas kävutamižhe rikin pol't tehmaha rikmuiktust, sid' tehtas räzinad, pirotehnikad i virid. Kävutadas puhtastadud rikid pästamha zellid i kosmetižid abutusid.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Mallory J. P., Adams D. Q. The Oxford Introduction To Proto-Indo-European And Indo-European World (Oksfordan ezisanad protoindoevropižen da indoevropižen miruiden polhe). Oxford: University Press, 2006. — Lp. 124. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]