Rik

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Ičesündui rik.
16
0
0
0
0
6
8
2
S
32,066
Rik

Rik (Ssulphur latinan kelel) om 16nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas.

Latinine nimi sündui ezimeletaden indoevropižen *swelp-tüvespäi «palada». Rahvahidenkeskeine tio-prefiks om olmas rikin ühtnendoiden täht, amuižgrek.: θεῖον-sanaspäi «rik». Vepsän nimituz om surmha sidotud.

Rik om mail'man kümnenz' element levigandusen mödhe i Man videnz' element massan mödhe, voib löuta sidä puhthas olendas kaiked mail'madme, om järedoid löudmižsijid maiš vulkanoiden aktivižusenke. Arboid kävutiba rikid verotegoiš edel meiden erad völ, kitajalaižed tegiba meled porhad rikin aluseks. Nügüd'aigan sadas londuseližen gazan puhtastandan laptaližeks produktaks.

Ireg rik eile toksine, no kaik sen gazanvuiččed ühtnendad oma morijad.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Enamba 30 allotropišt modifikacijad voib olda rikil, se om kaikiš suremb lugu elementoiden keskes. Rik voib säta renghid ičeze atomoišpäi, kaikiš levitadud form om S8. Ireg rik om hahkpakuine hudr metallatoi substancii hajuta, palab il'mas. Sulamižen jäl'ghe ližadab mülüd 15 procenthasai i polimerizuiše.

Atommass — 32,066. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,070 g/sm³. Suladandlämuz — 386 K (112,85 C°). Kehundlämuz — 717,824 K (444,67 C°).

Londuseline rik kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 32S (95,02%), 33S (0,75%), 34S (4,21%), 36S (0,02%). Tetas 20 ratud radioaktivišt izotopad 26..31, 35 i 37..49 atommassanke, i üks'jäine rik-43m-izomär om olmas.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Pästtas severziš-se tavarformiš: tukuil, nozol, formuidud, granuliruidud, jauhtud, kolloidne, puhtaz. Ottas kävutamižhe rikin pol't tehmaha rikmuiktust, sid' tehtas räzinad, pirotehnikad i virid. Kävutadas puhtastadud rikid pästamha zellid i kosmetižid abutusid.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]