Iridii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Iridijan pallišk.
77
0
2
15
32
18
8
2
Ir
192,217
Iridii

Iridii (Ir - iridium latinan kelel) om 77nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühesanden gruppan laptalagruppas, tabluden kudendes periodas.

Element om lujas harv londuses, sidä ei voi löuta joudjas olendas. Iridijan avaiži vl 1803 anglijalaine himik S. Tennant.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Iridii om lujas kova löumassulatud hobedakaz päličmänendmetall. Iridii om platinan gruppan hüväsuguine metall.

Atommass — 192,217. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 22,65 g/sm³. Suladandlämuz — 2719 K. Kehundlämuz — 4403 K.

Toižed ičendad da kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Iridijal oma lujad korrozijanvastaižed ičendad. Nece metall mitte taht arvoimižiš jäb reakcijata muiktusidenke, eskai kaikiš vägevidenke (ozutesikš, carin vodkanke).

Iridijad ottas kävutamižhe tobjimalaz elektrotehnikas. Se om mugažo hüvä katalizator. Pälöudmižsijad oma AÜV:oiš, SAT:as, Kanadas da Udel Gvinejal.

Iridijal ei ole ičenašt biologišt rolid. Metalline iridii ei ole toksine.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]