Barii

Barii argonan atmosferas

56	0 2 8 18 18 8 2
Ba 137,327
Barii

Barii (Ba — barium latinan kelel) om 56nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Element om levitadud londuses keskmäras. Mülünd Man kores — 425 grammad tonnas, merivedes — 13 mg/L. Ročilaiž-saksalaine Karl Vil'hel'm Šeele-himik märiči vl 1774, miše barijan hapanduz mülütab ut elementad. Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast barijad ezmäižen kerdan.

Barijan solad oma travijad.

Fizižed ičendad

Barii om pehmed tagokaz hobedaižvauged muglmametall. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud.

Atommass — 137,327. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 3,5 g/sm³. Suladandlämuz — 1000 K (727 C°). Kehundlämuz — 2118 K (1845 C°).

Londuseline barii kogoneb seičemes izotopaspäi, kuz' oma stabiližed: ¹³⁰Ba (0,11%, T_½=(0,5−2,7)×10²¹ vot), ¹³²Ba (0,1%), ¹³⁴Ba (2,42%), ¹³⁵Ba (6,59%), ¹³⁶Ba (7,85%), ¹³⁷Ba (11,23%), ¹³⁸Ba (71,7%). Tetas 33 ratud radioaktivišt izotopad 114..129, 131, 133, 139..153 atommassanke, i 10 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om ¹³³Ba-izotop 10,5 vot pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad

Metall om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta barijad londuses puhthas olendas. Pidadas metallišt barijad karasinas vai parafinas. Muigotandmärad: +2 (tobjimalaz), +1. Endištab äjiden metalloiden hapandusid, galogenidoid i sul'fidoid metalloihesai.

Kävutand

Kävutadas barijad elektronikas (gazoiden absorbiruind vakuumelektroladimiš, titanat — kondensatoriden dielektrikaks), optikas (linzad i prizmad barijan ftoridaspäi), energetikas (barijan hapanduz, ftorid i sul'fat elektrusen himižiš purtkiš, barijan hromat — vezinikan i hapanikan samižes).

Irdkosketused

• Barii webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz barijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)