Barii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Barii argonan atmosferas.
56
0
2
8
18
18
8
2
Ba
137,327
Barii

Barii (Babarium latinan kelel) om 56nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Element om levitadud londuses keskmäras. Mülünd Man kores — 425 grammad tonnas, merivedes — 13 mg/L. Ročilaiž-saksalaine Karl Vil'hel'm Šeele-himik märiči vl 1774, miše barijan hapanduz mülütab ut elementad. Vl 1808 anglijalaine Hemfri Devi-himik sai puhtast barijad ezmäižen kerdan.

Barijan solad oma travijad.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Barii om pehmed tagokaz hobedaižvauged muglmametall. Kristalline segluz om kubine mülükeskustoittud.

Atommass — 137,327. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 3,5 g/sm³. Suladandlämuz — 1000 K (727 C°). Kehundlämuz — 2118 K (1845 C°).

Londuseline barii kogoneb seičemes izotopaspäi, kuz' oma stabiližed: 130Ba (0,11%, T½=(0,5−2,7)×1021 vot), 132Ba (0,1%), 134Ba (2,42%), 135Ba (6,59%), 136Ba (7,85%), 137Ba (11,23%), 138Ba (71,7%). Tetas 33 ratud radioaktivišt izotopad 114..129, 131, 133, 139..153 atommassanke, i 10 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 133Ba-izotop 10,5 vot pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Metall om lujas aktivine himižešti, i sikš ei voi löuta barijad londuses puhthas olendas. Pidadas metallišt barijad karasinas vai parafinas. Muigotandmärad: +2 (tobjimalaz), +1. Endištab äjiden metalloiden hapandusid, galogenidoid i sul'fidoid metalloihesai.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kävutadas barijad elektronikas (gazoiden absorbiruind vakuumelektroladimiš, titanat — kondensatoriden dielektrikaks), optikas (linzad i prizmad barijan ftoridaspäi), energetikas (barijan hapanduz, ftorid i sul'fat elektrusen himižiš purtkiš, barijan hromat — vezinikan i hapanikan samižes).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]