Palladii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Palladii
46
0
0
0
18
18
8
2
Pd
106,42
Palladii

Palladii (Pdpalladium latinan kelel) om 46nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden videndes periodas.

Element om lujas harv londuses, pala Man kores 10−8. Voib löuta sidä joudjas olendas — allopalladijaks. Anglijalaine Uil'jam Haid Uollaston-himik avaiži palladijan vl 1803. Om nimitadud Pävönen 2 Pallas-asteroidan mödhe (avaitihe vl 1802). Nimitihe asteroidad Amuižen Grekanman mifologijan Pallada-personažan mödhe (amuižgrek.: Παλλάς). Lugetihe, ku jumalnaižen puine kuvapatshaine (palladuim) om olmas miččel-se sijal, ka se om murendamatoi.

Palladii om platinan gruppan hüväsuguine metall. Sadas nikelin, hobedan i vas'ken sul'fidkivendoiden ümbriradmiženke.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Palladii om tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall, paramagnetik. Ei voi segoitada sidä vedhe. Kogoneb vezinikad ičeze 900 mülühüsai. Kristalline segluz om tahkkeskustoittud kubanvuitte.

Atommass — 106,42. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,02 g/sm³. Suladandlämuz — 1828,05 K (1554,9 C°). Kehundlämuz — 3236 K (2963 C°).

Londuseline palladii kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 102Pd (1,00%), 104Pd (11,14%), 105Pd (22,33%), 106Pd (27,33%), 108Pd (26,46%) i 110Pd (11,72%). Sen ližaks tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 91..101, 103, 107, 109..124 atommassanke i 13 izomärad.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Palladii om hüvä katalizator. Kävutadas puhtastamha vezinikad.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]