Mine sisu juurde

Palladii

Vikipedii-späi
Palladijan pallišk
46
0
0
0
18
18
8
2
Pd
106,42
Palladii

Palladii (Pdpalladium latinan kelel) om 46nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas, VIIIB), tabluden videndes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harv londuses lujas, pala Man kores om 10−8. Voib löuta sidä joudjas olendas — allopalladijaks. Anglijalaine Uil'jam Haid Uollaston-himik avaiži palladijan vl 1803. Om nimitadud Pävönen 2 Pallas-asteroidan mödhe (avaitihe vl 1802). Nimitihe asteroidad Amuižen Grekanman mifologijan Pallada-personažan mödhe (amuižgrek.: Παλλάς Pallas). Lugetihe, ku jumalnaižen puine kuvapatshaine (palladuim) om olmas miččel-se sijal, ka se om murendamatoi.

Palladii om platinan gruppan hüväsuguine metall. Sadas nikelin, hobedan i vas'ken sul'fidkivendoiden ümbriradmiženke.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Palladii om tagokaz plastine hobedaižvauged päličmänendmetall, paramagnetik. Ei voi segoitada sidä vedhe. Kogoneb vezinikad ičeze 900 mülühüsai. Kristalline segluz om tahkkeskustoittud kubanvuitte.

Atommass — 106,42. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 12,02 g/sm³. Suladandlämuz — 1828,05 K (1554,9 C°). Kehundlämuz — 3236 K (2963 C°).

Londuseline palladii kogoneb kudes stabiližes izotopaspäi: 102Pd (1,00 %), 104Pd (11,14 %), 105Pd (22,33 %), 106Pd (27,33 %), 108Pd (26,46 %) i 110Pd (11,72 %). Sen ližaks tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 91..101, 103, 107, 109..124 atommassanke i 13 izomärad. Kaikiš hätkembad čihodajad oma 107Pd 6,5 mln vozid pol'čihodamižen pordonke, 103Pd-izotop (T½=17 päivest) i palladii-100 (3,6 päivest). Kaik radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't, kändasoiš rodijaks vai hobedaks.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Palladii om hüvä katalizator. Kävutadas puhtastamha vezinikad.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]