Skandii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Skandijan palad ühten kubsantimetran kohtha.
21
0
0
0
2
9
8
2
Sc
44,95591
Skandii

Skandii (Scscandium latinan kelel) om 21nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumanden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas.

Skandii om lujas harv londuses. Se oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Sc magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke, da β-Sc kubiženke mülücentriženke seglusenke. Vl 1879 ročilaine Lars Nil'son-himik sai skandijad ezmäižen kerdan i nimiti Skandinavii-pol'saren mödhe.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Skandii om kebn hobedakaz harv mametall pakuiženke ližamujunke. Londuseline skandii kogoneb üks'jäižes stabiližes 45Sc-izotopaspäi.

Atommass — 44,95591. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,99 g/sm³. Suladandlämuz — 1814 K. Kehundlämuz — 3110 K.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sadas severz'-se tonnoid vodes mail'mas. Ottas kävutamižhe kovitamha alüminijan, titanan i raudan ühthesuladusid. Pästtas üläveimid i lazerid skandijanke. 47Sc-izotop andab pozitronid paremba äjid toižid.

Ireg skandii ei ühtne biologijan čepiižihe i eile toksine, no sen ühtnendad voidas olda morijoikš.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.