Skandii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Skandijan palad ühten kubsantimetran kohtha.
21
0
0
0
2
9
8
2
Sc
44,95591
Skandii

Skandii (Scscandium latinan kelel) om 21nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumanden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas.

Skandii om lujas harv londuses, pala Man kores — 10 grammad tonnas. Vl 1879 ročilaine Lars Nil'son-himik sai skandijad ezmäižen kerdan i nimiti Skandinavii-pol'saren mödhe.

Ireg skandii ei ühtne biologižihe čepiižihe i eile toksine, no sen ühtnendad voidas olda morijoikš.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Skandii om kebn hobedakaz harv mametall pakuiženke ližamujunke. Element oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Sc magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke, da β-Sc kubiženke mülücentriženke seglusenke, α↔β-toižetamine oleskeleb 1336 C° lämudel.

Atommass — 44,95591. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,99 g/sm³. Suladandlämuz — 1814 K (1541 C°). Kehundlämuz — 3109 K (2836 C°).

Londuseline skandii kogoneb üks'jäižes stabiližes 45Sc-izotopaspäi. Tetas 25 ratud radioaktivišt izotopad 37..44, 46..60 atommassanke, i 13 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 46Sc-izotop 83,8 päivest pol'čihodamižen pordonke.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sadas severz'-se tonnoid vodes mail'mas. Ottas kävutamižhe kovitamha alüminijan, titanan i raudan ühthesuladusid. Pästtas üläveimid i lazerid skandijanke. 47Sc-izotop andab pozitronid paremba äjid toižid.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]