Mine sisu juurde

Skandii

Vikipedii-späi
Skandijan palad ühten kubsantimetran kohtha
21
0
0
0
2
9
8
2
Sc
44,95591
Skandii

Skandii (Scscandium latinan kelel) om 21nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan laptalagruppas, IIIB), tabluden nelländes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Skandii om harv londuses lujas, pala Man kores — kümne grammad tonnas. Vl 1879 ročine Lars Nil'son-himik sai skandijad ezmäižen kerdan i nimiti Skandinavii-pol'saren mödhe.

Ireg skandii ei ühtne biologižihe čepiižihe i eile toksine, no sen ühtnendad voidas olda morijoikš.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Skandii om kebn hobedakaz harv mametall pakuiženke ližamujunke. Element oleskeleb kahtes kristalližes modifikacijas: α-Sc magnijanvuiččenke geksagonaliženke seglusenke, da β-Sc kubiženke mülücentriženke seglusenke, α↔β-toižetamine oleskeleb 1336 C° lämudel.

Atommass — 44,95591. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,99 g/sm³. Suladandlämuz — 1814 K (1541 C°). Kehundlämuz — 3109 K (2836 C°).

Londuseline skandii kogoneb üks'jäižes stabiližes 45Sc-izotopaspäi. Tetas 25 ratud radioaktivišt izotopad 37..44, 46..60 atommassanke, i 13 izomärad. Niiden kesken kaikiš hätkembad oma 46Sc-izotop 83,8 päivest pol'čihodamižen pordonke, 47Sc (T½=3,35 päivest) i 48Sc (T½=43,68 časud). Radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't, kändasoiš kal'cijaks vai titanaks.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Sadas metallan hapandust severt-se tonnoid vodes mail'mas. Ottas kävutamižhe kovitamha alüminijan, titanan i raudan ühthesuladusid. Pästtas üläveimid i lazerid skandijanke. 47Sc-izotop andab pozitronid paremba äjid toižid.

Skandii om tarbhaine kivihilen ümbriradmižes nozolaks poltuseks.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]