Prazeodim

Vikipedii-späi
Prazeodim
59
0
2
8
21
18
8
2
Pr
140,90766
Prazeodim

Prazeodim (Prpraseodymium latinan kelel) om 59nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, kudenz' period).

Avaiduz[vajehta | vajehtada tekst]

Avstrine Karl Auer fon Vel'sbah-himik avaiži prazeodiman vl 1885. Hän löuzi, miše avaitud vl 1839 ročižel Karl Mosander-himikal didim-element om kahten todesižen elementan segoituz lähižidenke ičendoidenke, i andoi niile «neodim»- i prazeodim-nimid. Elementan nimi libub kahtes grekan sanaspäi: grek.: πράσιος prasios «vihandvauvaz» (sen soliden mujun mödhe) i grek.: δίδυμος didumos «kaksjaine» (neodimanke).

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Element om harv londuses, pala Man kores — ühesa grammad tonnas.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Prazeodim om pehmed tagokaz notked hobedakaz mametall. Kristalline segluz om geksagonaline.

Atommass — 140,90766. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 6,773 g/sm³. Suladandlämuz — 1208 K (935 C°). Kehundlämuz — 3403 K (3130 C°).

Londuseline prazeodim kogoneb üks'jäižes 141Pr-izotopaspäi, se om stabiline. Tetas 38 ratud radioaktivišt izotopad 121..140, 142..159 atommassanke, i niiden 15 izomärad, kaikiš hätkemb om 143Pr-izotop 13,57 päiväd pol'čihodamižen pordonke. Izotopad čihotas β-čihodamižen kal't, kebnembad kändasoiš cerijaks, jüžmakombad neodimaks.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas prazodiman ionid i sen ftoridad lazeroiden täht.

Ühthesulatas germanijanke i olanke i muga sadas üläveimid.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]