Ftor

9	0 0 0 0 0 7 2
F 18,998403
Ftor

Ftor

Turuškastii (Kodvič) vilugoittud −196 Cel'sijan gradushasai nozolanke ftoranke

Ftor (F — fluorum latinan kelel) om ühesanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — seičemenden gruppan päalagruppas), kahtendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Francine Anri Muassan-himik erigoiti ftoran joudjaks elementaks elektrolizan abul vl 1886. Om levitadud Man kores keskmäras, 650 grammad tonnas. Flüorit-mineral (CaF₂) kogoneb ftoraspäi poleks.

Ftor-gaz om agressivine morim, no ftoran erased ühtnendad oma tarbhaine mikroelement ristitun luiš (2,5 grammad) i hambhiš (0,1 grammad).

Fizižed ičendad

Ftor om kaikiš kebnemb gaz galogenišpäi lujanke harakteriženke hajunke, pakuižvauvast mujud. Gazan molekul om kaks'atomine — F₂.

Atommass — 18,998403. Ninevuz (−189 C° lämudel) — 1,108 g/sm³. Suladandlämuz — 53,48 K (−219,67 C°). Kehundlämuz — 85,03 K (−188,11 C°).

Londuseline ftor kogoneb üks'jäižes stabiližes ¹⁹F-izotopaspäi, putub mahushe eziauguižešti vulkanižiš gazoišpäi. Tetas 17 ratud izotopad 14..18, 20..31 atommassanke, mugažo ^18mF- i ^26mF-izomärad.

Himižed ičendad

Ftor om lujas aktivine himižešti element, kaikiš vägevamb muigotai, reagiruib palandanke vai poukahtusenke tobjimalaz. Ei ole reakcijoid vaiše nenidenke elementoidenke: gelii, neon, argon. Muigotandmärad: −1; 0 (gaz). Sädas ftorhil'nikoiden klassad (C_xF_y) i ftorpolimerid (oz., polivinilftorid (PVF), teflon) niiden aluseks.

Irdkosketused

• Ftor webelements.com-saital. (angl.)
• Kirjutuz ftoras Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)