Gallii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Puhtaz gallii.
31
0
0
0
3
18
8
2
Ga
69,723
Gallii

Gallii (Gagallium latinan kelel) om 31nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Gallii om harv Man kores, sen pala — 19 grammad tonnas. Ei voi löuta metallad puhthas olendas. Vl 1875 francijalaine Pol' Emil' Lekok de Buabodran-himik sai puhtast gallijad ezmäižen kerdan Pirenejad-mägiden kivendospäi i nimiti elementad Francijan latinižen nimen (Gallia) mödhe.

Ei ole tarbhašt biologišt rolid, gallijan pölü om toksine lujas. Metall om luja bakterijanvastaine abutuz, azotab verenjoksmust süviš satatesiš.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gallii om kebn pehmed, plastine hobedaižvauged metall siniženke ližamujunke. Järgeline kristalline segluz om ortorombine, toižed modifikacijad oma seižumatomad (β, γ, δ, ε) i oma olmas korktan painuden al (gallii-II kubiženke i -III tetragonaliženke seglusenke).

Atommass — 69,723. Ninevuz normaližiš arvoimižiš (kova, +20 C°) — 5,904 g/sm³, nozol (+29,8 C°) — 6,095 g/sm³. Suladandlämuz — 302,91 K (29,76 C°). Kehundlämuz — 2673 K (2400 C°).

Londuseline gallii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 69Ga (60,11%) i 71Ga (39,89%). Tetas 29 ratud radioaktivišt izotopad 56..68, 70, 72..86 atommassanke, i niiden 3 izomärad, kaikiš hätkemban 72Ga-izotopan pol'čihodamižen pord om 14,1 časud.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe pol'veimiden tehmižes (97%) i toksižen artutin vajehtamižes. Ühthesuladuz plutonijanke (3% gallijan ližaduz) stabiliziruib atombomban strukturad.

Kaikiš suremb südäiolend om sfalerit-mineralas (0,1 procenthasai) i harvas gallit-mineralas. Sadas boksitoiden, kivihilen i nefelinan ümbriradmiženke. Gallii kucub alüminijan varmdusen lujad polendust, i pidab puhtastada toine toižespäi. Maksoi US$1200 kilogrammas vl 2005.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]