Vezinik

Vikipedii-späi
1
0
0
0
0
0
0
1
H
1,00794
Vezinik
Kolb puhthanke vezinikanke. Gaz vauvhatub.
Vezinikan spektran nägui pala
Vezinikan, neonan i gelijan spektraline analiz. Videon hätkeližuz om 4 min 49 s.

Vezinik (Hhydrogenium latinan kelel «sündutai vet») om ezmäine himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes.

Francijalaižed Antuan Lavuazje-himik i Žan Batist Mön'je-inžener sädiba vet sintezal i jagoiba sen puru gazoihe ezmäižen kerdan vl 1783.

Vezinik om kaikiš levitadud element londuses, otab mail'man substancijan koume nelländest barionižen massan mödhe.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Element om kaikiš kebnemb mujutoi hajutoi gaz tobjimalaz, ei ole toksine. Vezinikan molekul om kaks'atomine — Н2.

Kaik seičeme vezinikan izotopad oma ičeze nimidenke. Voib löuta koumed izotopad londuses: 1H — protii (järgeline Н, se om neitronita, 99,988%), 2H — deiterii (D, 0,012%) da 3H — tritii (radioaktivine T 12,32 vot pol'čihodamižen pordonke, jäl'ged londuses). Sen ližaks, tetas nell' ratud radioaktivišt izotopad 4..7 atommassanke: kvadii, pentii, geksii i septii, kaik elädas läz 10−21 sekundad.

Atommass — 1,00794. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 0 C°) — 0,0000899 g/sm³. Suladandlämuz — 13,99 K (−259,16 C°). Kehundlämuz — 20,27 K (−252,88 C°).

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Erazvuiččed ühtnendad da niiden kävutamine oma levitadud. Muigotandmärad: +1, 0, −1.

Segoituz il'manke vai hapanikanke andab palamižen reakcijad vai poukahtust. Voib segoitadas etanolas i erasiš metalloiš (raud, nikel', titan, niobii, platin, palladii).

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]