Litii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
3
0
0
0
0
0
1
2
Li
6,941
Litii
Litijan palaižed karasinas.

Litii (Lilithium latinan kelel) om koumanz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Litii om harv Man kores — 21 grammad tonnas, südäiolend merivedes 17 mg/L. Ročilaine himik Johann Arfvedson avaiži litijan vl 1817. Nimitihe mineraližen löudandan mödhe (amuižgrek.: λίθος «kivi»).

Metalline litii kucub hibjan poltatesid vedenke reagiruiden.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Litii om hobedaižvauktan polhe pehmed muglmetall. Voib vanuda da pressuida sidä.

Atommass — 6,941. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 0,534 g/sm³. Suladandlämuz — 453,65 K (180,5 C°). Kehundlämuz — 1603 K (1330 C°).

Londuseline litii kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 6Li (7,5%) i 7Li (92,5%). Tetas 7 ratud radioaktivišt elementad 4..5, 8..12 atommassanke. Kaks' izomärad om 10Li-izotopal.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Palab hapanikas lämbitusel 300 C° da sen enamba. Muigotandmär om +1. Om reakcijoid azotanke, ammiakanke, galogenidenke, hil'nikanke i olanke.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe stöklan toižendoiden, voižimiden («Litol») tehmižes i akkumulätoriš enamba kaiked. Kävutadas atomreaktoriš lämudenkandajaks, LiBr- i LiCl-solid — kuivadamha il'mad da toižid gazoid. LiOH-gidrohapanduz i Li2O2 regeneriruidas il'man hapanikad sauptud apparatoiš.

Om järedoid löudmižsijid neniš valdkundoiš: Bolivii, Čili, AÜV, Argentin, Kongon Demokratine Tazovaldkund, Kitai, Brazilii, Serbii, Avstralii, Venäma (Kolan pol'sar'). Vl 2015 saihe 32,5 tuhad tonnoid mail'mas, znamasine samine om Avstralijas, Čiliš i Argentinas.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]