Brom

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Brom ampulas.
35
0
0
0
7
18
8
2
Br
79,904
Brom

Brom (Brbromum latinan kelel) om 35nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om seičemenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas.

Element om levitadud londuses avaros, leviganduz Man kores — 1,6 grammad tonnas; sen znamasižed koncentracijad oma merivedes (67 grammad tonnas). Saksalaine Karl Jakob Lövih-himik vl 1825 i francijalaine Antuan Žerom Balar-himik vl 1826 avaižiba broman ripmata toine toižespäi. Nimituz libub grekan βρῶμος-sanaspäi «haiž, hajukaz».

Brom om lujas aktivine himižešti galogen. Läz kaik sen ühthendad oma segojad vedes. Broman molekul om kaks'atomine — Br2, se i artut' oma üks'jäižed elementad-nozoluded honuzližel lämudel. Elementarine brom om morim, i se purustub.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Brom om jüged ruskedbur nozoluz lujanke pahanke hajunke.

Atommass — 79,904. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš, 25 C°) — 3,102 g/sm³. Suladandlämuz — 265,9 K. Kehundlämuz — 331,9 K.

Londuseline brom kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 79Br (50,56%) i 81Br (49,44%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 66..78, 80, 82..97 atommassanke, sen ližaks 14 izomärad om olmas.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.