Berillii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Berillii
4
0
0
0
0
0
2
2
Be
9,01218
Berillii

Berillii (Beberyllium latinan kelel) om nellänz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan päalagruppas), tabluden kahtendes periodas.

Berillii om harv Man kores (3,8 grammad tonnas) i kalliž. Francine Lui Nikola Voklen-himik avaiži berillijan vl 1817. Nimitihe berill-mineralan mödhe (amuižgrek.: βήρυλλος bērullos), voib rindatada sen nimed prakritan वॆरुलिय‌-sananke (verulija vepsän kirjamil, «vauhuda») i Belur-lidnan nimenke Čennainno Indijas suves — izumrudan (Be3Al2Si6O18) samižen sija.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Berillii om kova hahkvauvaz i lujas travii metall. Kristalline segluz om geksagonaline. Vedab radiacijad vähän. Kulundan sekundpiguz om 12 600 metrad, 2..3 kerdad korktemb mi toižiš metalloiš.

Atommass — 9,01218. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 1,848 g/sm³. Suladandlämuz — 1560 K (1287 C°). Kehundlämuz — 2742 K (2469 C°).

Berillii kogoneb üks'jäižes stabiližes 9Be-izotopaspäi, mugažo tetas 11 radioaktivišt izotopad 5..16 atommassanke, niiden keskes kaks' elädas enamba sekundad: 10Be (pol'čihodamižen pord 1,5 mln vot) i 7Be (53,2 päivest). Ei ole izomärid berillijal.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ei ole reakcijad vedenke. Metall muigotub i reagiruib galogenidenke vaiše korktemba mi 600 C° lämudel. Tuhk palab il'mas. Muigotandmärad: +2, +1, 0. Segoib vedes eskai vähänke muiktusen südäiolendanke.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe paremboičemha ühthesuladusiden ičendoid tobjimalaz. 1/200-ližaduz terashe andab varmdust punotišile i ned ratas milliardhasai ciklid. Berillijan bronz ei iške kibinoid. Berillijan hapanduz (BeO, luja morim) kävutase mülüikš, se om varmed, inertine himižikš (< 800 C° lämudel), korktanke lämuzvedandmahtusenke i lämoinvastaine ühten aigan.

Pätegii om AÜV, mugažo Kitai i Kazahstan. Mail'man tehmine oli 300 tonnad vl 2016.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]