Raud

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Puhthan raudan palaižed ühten kubižen santimetran kohtha.
26
0
0
0
2
14
8
2
Fe
55,847
Raud

Raud (Feferrum latinan kelel) om 26nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas), tabluden nelländes periodas.

Raud om lujas levitadud londuses (4,65% Man kores, kahtenz' alüminijan taga, äi Man südäitukus ezimeletaden), i voib erasišti löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui raud). Elementan znamoičend om sur'kulu ristitun täht.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Puhtaz raud om tagokaz da sitked hobedaižvauged metall. Eskai pened ližadused (hil'nik i leguruind metalloil) vajehtadas raudan ičendoid, se kovidub, no i hudruz ližadub, kändase räbedaks. Kaik om viž kristallišt seglust raudal, niiden keskes nell' normaližel painudel: α-segluz (ferrit, 769 C° da sen alemba), β-form (paramagnetik, 769..917 C°), tahkoncentriruitud γ-segluz (austenit, 917..1394 C°) i δ-variant (1394 C° da sen korktemba), sikš termine ümbriradmine om tarbhaine lujas teraraudan tehmižen aigan.

Atommass — 55,847. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,874 g/sm³. Suladandlämuz — 1812 K. Kehundlämuz — 3134 K.

Londuseline raud kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 54Fe (5,845%), 56Fe (91,754%), 57Fe (2,119%) i 58Fe (0,282%). Tetas 24 radioaktivišt ratud izotopad 45..53, 55, 59..72 atommassanke i 6 izomärad mugažo.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Metallal om luja himine reakcine mahtuz. Raud palab puhthan hapanikan atmosferas. Hen pölü voib virizuda iče il'mas. Ireg raud voib mülütada 0,8 procenthasai ližoid.

Raudha sidotud vepsän muštatišed[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Ala pure raudad.
  • Raud ei pala lämoiš.
  • Tago raud kuni palab om.

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]