Raud

Vikipedii-späi
Puhthan raudan palaižed ühten kubižen santimetran kohtha
26
0
0
0
2
14
8
2
Fe
55,847
Raud

Raud (Feferrum latinan kelel) om 26nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahesandes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahesanden gruppan laptalagruppas, VIIIB), tabluden nelländes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand ​[vajehta | vajehtada tekst]

Raud om levitadud londuses lujas (4,7 % Man kores[1], kahtenz' alüminijan taga, om äi metallad Man südäitukus ezimeletaden), i voib erasišti löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui raud).

Elementan znamoičend om sur'kulu ristitun täht. Kävutadas avaros raudan ühthesuladusid hil'nikanke: teraz (vähemb mi 2,14 % hil'nikad massan mödhe), kaugedraud (enamba mi 2,14 % hil'nikad massan mödhe), rösttumatoi (legiruidud) teraraud legirujiden metalloiden ližadusenke (hrom, marganc, vanadii da tž.).

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Puhtaz raud om tagokaz da sitked hobedaižvauged metall. Eskai pened ližadused (hil'nik i leguruind metalloil) vajehtadas raudan ičendoid, se kovidub, no i hudruz ližadub, kändase räbedaks. Kaik om viž kristallišt seglust raudal, niiden kesken nell' normaližel painudel: α-segluz (ferrit, 769 C° da sen alemba), β-form (paramagnetik, 769..917 C°), tahkoncentriruitud γ-segluz (austenit, 917..1394 C°) i δ-variant (1394 C° da sen korktemba), sikš termine ümbriradmine om tarbhaine lujas teraraudan tehmižen aigan.

Atommass — 55,847. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 7,874 g/sm³. Suladandlämuz — 1812 K. Kehundlämuz — 3134 K.

Londuseline raud kogoneb nelläs stabiližes izotopaspäi: 54Fe (5,845 %), 56Fe (91,754 %), 57Fe (2,119 %) i 58Fe (0,282 %). Tetas 24 radioaktivišt ratud izotopad 45..53, 55, 59..72 atommassanke, löutihe kut izomärad mugažo.

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Luja himine reakcine mahtuz om metallal. Raud palab puhthan hapanikan atmosferas. Hen pölü voib virizuda ičeksaz il'mas. Ireg raud voib mülütada 0,8 procenthasai ližoid.

Raudha sidodud vepsän muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Ala pure raudad.
  • Edel raud ratteb, konz mehen sana katteb.
  • Raud ei pala lämoiš.
  • Tago raud kuni palab om.

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Tegijoiden kollektiv. Химическая энциклопедия в 5 томах (Himine enciklopedii, vižtomaine). Tom 2 / päredaktor I. L. Knunänc. — M.: Sovetskaja enciklopedija, 1990. — 671 lp. — Lp. 270. (ven.) ISBN 5-85270-008-8

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]