Alüminii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Alüminijasižen sargan fragment 55x37 mm surtte, irguz 99,9998%. Nägub strukturid muiktustandan jäl'ghe.
13
0
0
0
0
3
8
2
Al
26,981539
Alüminii
Alüminijan toštmižümbriradmižen kod.

Alüminii (Alaluminium latinan kelel) om 13nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.

Element om lujas levitadud Man kores (7,5..8,1%), sen kaikiš paksumb metall. Vl 1825 danijalaine Hans Ersted-himik sai alüminijad ezmäižen kerdan. Nimitihe latinan kelen alumen-sanaspäi «muigištandsubstancii».

Alüminii om vähäntoksine, sen erased ühtnendad oma toksižemb. Ei ühtne olijoiden metabolizmha.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Alüminii om kebn paramagnitine pehmed hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kubine.

Atommass — 26,981539. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,6989 g/sm³. Suladandlämuz — 933,47 K (660,32 C°). Kehundlämuz — 2743 K (2470 C°).

Londuseline element kogoneb üks'jäižes stabiližes 27Al-izotopaspäi, sen ližaks 26Al-izotopan jäl'ged oma olmas (T½ — 717 tuh. vozid). Kaik tetas 23 ratud radioaktivišt izotopad 19..25, 28..43 atommassanke, i 4 izomerad.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kattase il'mas hapandusen kerthel (Al2O3) teravas. Muigotandmärad: +3; 0. Reagiruib hapanikanke, vedenke (hapandusen kerthen likvidacijan jäl'ghe), muglidenke, sol- i rikmuiktusidenke i galogenidenke honuzližel lämudel päiči ftoras. Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke lämbitamižes: ftor, rik, azot, hil'nik, azotmuiktuz.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš i ližaduseks sihe. Tehtas elektrokabelid, lämbitusen radiatorid, astjoid, hahkmujud, ottas sömližaduseks i raketpoltuseks. Kävutadas alüminijan ühtnendoid stöklan tehmižes (hapanduz, ftorid i fosfat).

Ezmäine nevondkundaline alüminijantegim oli saudud Volhov-lidnas vl 1932. Mail'man samine ližadab kaikuččel vodel, 59 mln tonnoid vl 2016. Om torhuden (alüminijan hapandusen) löudmižsijid kaiked planetadme, no odav elektroenergii piidab samha metallad elektrolizal. Pätegijad (enamba 1 mln tonnoid vl 2008): Kitai, Venäma, Kanad, AÜV, Avstralii, Brazilii, Indii, Norvegii. Maksoi 1,2..3,3 tuhad US$ tonnas vll 2007−2015.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]