Alüminii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Alüminijasižen sargan fragment 55x37 mm surtte, irguz 99,9998%. Nägub strukturid muiktustandan jäl'ghe.
13
0
0
0
0
3
8
2
Al
26,981539
Alüminii
Alüminijan toštmižümbriradmižen kod.

Alüminii (Alaluminium latinan kelel) om 13nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumanden gruppan päalagruppas, tabluden koumandes periodas.

Alüminii om lujas levitadud Man kores (7,5..8,1%), sen kaikiš paksumb metall. Vl 1825 danijalaine Hans Ersted-himik sai alüminijad ezmäižen kerdan. Nimitihe latinan kelen alumen-sanaspäi «muigištandsubstancii».

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Alüminii om kebn paramagnitine hobedaižvauged metall.

Atommass — 26,981539. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,6989 g/sm³. Suladandlämuz — 933,5 K. Kehundlämuz — 2792 K.

Londuseline element kogoneb üks'jäižes stabiližes 27Al-izotopaspäi, sen ližaks 26Al-izotopan jäl'ged oma olmas (T½ — 717 tuh. vozid). Kaik tetas 23 ratud radioaktivišt izotopad 19..43 atommassanke i 4 izomerad.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.