Alüminii

13 |
0
0 0 0 3 8 2 |
Al 26,981539 |
|
Alüminii |

Alüminii (Al — aluminium latinan kelel) om 13nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas), tabluden koumandes periodas.
Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada lähte]
Element om lujas levitadud Man kores (7,5..8,1%), sen kaikiš paksumb metall. Vl 1825 danijalaine Hans Ersted-himik sai alüminijad ezmäižen kerdan. Nimitihe latinan kelen alumen-sanaspäi «muigištandsubstancii».
Alüminii om vähäntoksine, sen erased ühtnendad oma toksižemb. Ei ühtne olijoiden metabolizmha.
Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada lähte]
Alüminii om kebn paramagnitine pehmed hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kubine.
Atommass — 26,981539. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,6989 g/sm³. Suladandlämuz — 933,47 K (660,32 C°). Kehundlämuz — 2743 K (2470 C°).
Londuseline element kogoneb üks'jäižes stabiližes 27Al-izotopaspäi, sen ližaks 26Al-izotopan jäl'ged oma olmas (T½ — 717 tuh. vozid). Kaik tetas 23 ratud radioaktivišt izotopad 19..25, 28..43 atommassanke, i 4 izomerad.
Himižed ičendad[vajehta | vajehtada lähte]
Kattase il'mas hapandusen kerthel (Al2O3) teravas. Muigotandmärad: +3; 0. Reagiruib hapanikanke, vedenke (hapandusen kerthen likvidacijan jäl'ghe), muglidenke, sol- i rikmuiktusidenke i galogenidenke honuzližel lämudel päiči ftoras. Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke lämbitamižes: ftor, rik, azot, hil'nik, azotmuiktuz.
Kävutand[vajehta | vajehtada lähte]
Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš i ližaduseks sihe. Tehtas elektrokabelid, lämbitusen radiatorid, astjoid, hahkmujud, ottas sömližaduseks i raketpoltuseks. Kävutadas alüminijan ühtnendoid stöklan tehmižes (hapanduz, ftorid i fosfat).
Ezmäine nevondkundaline alüminijantegim oli saudud Volhov-lidnas vl 1932. Mail'man samine ližadab kaikuččel vodel, 59 mln tonnoid vl 2016. Om torhuden (alüminijan hapandusen) löudmižsijid kaiked planetadme, no odav elektroenergii piidab samha metallad elektrolizal. Pätegijad (enamba 1 mln tonnoid vl 2008): Kitai, Venäma, Kanad, AÜV, Avstralii, Brazilii, Indii, Norvegii. Maksoi 1,2..3,3 tuhad US$ tonnas vll 2007−2015.
Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]
- Alüminii webelements.com-saital. (angl.)
- Kirjutuz alüminijas Himižiden elementoiden populärižes n-t.ru-kirjištos. (ven.)
![]() |
Alüminii Vikiaitas |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | ||||||||||||||||||||||||||
1 | H | He | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
2 | Li | Be | B | C | N | O | F | Ne | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
3 | Na | Mg | Al | Si | P | S | Cl | Ar | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
4 | K | Ca | Sc | Ti | V | Cr | Mn | Fe | Co | Ni | Cu | Zn | Ga | Ge | As | Se | Br | Kr | |||||||||||||||||||||||||
5 | Rb | Sr | Y | Zr | Nb | Mo | Tc | Ru | Rh | Pd | Ag | Cd | In | Sn | Sb | Te | I | Xe | |||||||||||||||||||||||||
6 | Cs | Ba | La | Ce | Pr | Nd | Pm | Sm | Eu | Gd | Tb | Dy | Ho | Er | Tm | Yb | Lu | Hf | Ta | W | Re | Os | Ir | Pt | Au | Hg | Tl | Pb | Bi | Po | At | Rn | |||||||||||
7 | Fr | Ra | Ac | Th | Pa | U | Np | Pu | Am | Cm | Bk | Cf | Es | Fm | Md | No | Lr | Rf | Db | Sg | Bh | Hs | Mt | Ds | Rg | Cn | Nh | Fl | Mc | Lv | Ts | Og | |||||||||||
8 | Uue | Ubn | Ubu | Ubb | Ubt | Ubq | Ubp | Ubh | |||||||||||||||||||||||||||||||||||
|