Alüminii

Vikipedii-späi
Alüminijasižen sargan fragment 55x37 mm surtte, irguz 99,9998 %. Nägub strukturid muiktustandan jäl'ghe.
13
0
0
0
0
3
8
2
Al
26,981539
Alüminii
Alüminijan toštmižümbriradmižen kod

Alüminii (Alaluminium latinan kelel) om 13nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om koumandestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — koumanden gruppan päalagruppas, IIIA), tabluden koumandes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Element om levitadud Man kores lujas (7,5..8,1 %)[1], sen kaikiš paksumb metall i koumanz' element (hapanikan i olan jäl'ghe). Vl 1825 danine Hans Ersted-himik sai alüminijad metalližes nägus ezmäižen kerdan. Nimitihe latinan kelen alumen-sanaspäi «muigištandsubstancii».

Alüminii om vähätoksine, sen erased-se ühtnendad oma toksižemb. Ei ühtne olijoiden metabolizmha.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Alüminii om kebn paramagnitine pehmed hobedaižvauged metall. Kristalline segluz om kubine.

Atommass — 26,981539. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 2,6989 g/sm³. Suladandlämuz — 933,47 K (660,32 C°). Kehundlämuz — 2743 K (2470 C°).

Londuseline element kogoneb üks'jäižes stabiližes 27Al-izotopaspäi, sen ližaks 26Al-izotopan jäl'ged oma olmas (T½=717 tuh. vozid, sädase atmosferan argonaspäi). Kaik tetas 23 ratud radioaktivišt izotopad 19..25, 28..43 atommassanke, i niiden nell' izomärad. Radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't, kändasoiš magnijaks i olaks päpaloin, kebnembad izotopad — natrijaks neonan ližadusenke mugažo. Niišpäi kaikiš hätkembad pol'čihodamižen pordod oma 6,5 minutad 29Al-izotopal i 2,25 minutad alüminijal-28.

Himižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Metall kattase il'mas hapandusen kerthel (Al2O3) teravas. Muigotandmärad: +3; 0. Reagiruib hapanikanke, vedenke (hapandusen kerthen likvidacijan jäl'ghe), muglidenke, sol- i rikmuiktusidenke i galogenidenke honuzližel lämudel päiči ftoras. Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke lämbitamižes: ftor, rik, azot, hil'nik, azotmuiktuz.

Tegimištoline samine tegese hapandusen elektrolizal sulatadud kriolitan olendanke:

Alüminijan hapanduz sädase reakcijas hapanikanke:

Reakcijan galogenidenke ühthine nägu:

Reagiruib vedenke hapandusen kerthen čuradusen jäl'ghe (oz., amal'gamiruindal vai palaban muglan segoitesel):

Reakcii vezipurunke mäneb korktal lämudel:

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš i ližaduseks sihe. Tehtas elektrokabelid, lämbitusen radiatorid, astjoid, hahkmujud, ottas sömližaduseks i raketpoltuseks. Kävutadas alüminijan ühtnendoid stöklan tehmižes (hapanduz, ftorid i fosfat).

Ezmäine nevondkundaline alüminijantegim oli saudud Volhov-lidnas vl 1932. Mail'man samine ližadab kaikuččel vodel, 59 mln tonnoid vl 2016. Om torhuden (alüminijan hapandusen) löudmižsijid kaiked planetadme, no odav elektroenergii piidab samha metallad elektrolizal. Pätegijad (enamba 1 mln tonnoid vl 2008): Kitai, Venäma, Kanad, AÜV, Avstralii, Brazilii, Indii, Norvegii. Maksoi 1,2..3,3 tuhad US$ tonnas vll 2007−2015.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Koronovskii N. V., Jakušova A. F.. Основы геологии: учеб. для географ. спец. вузов (Geologijan alused: openduzkirj üläopendusen aluzkundoiden geografižiden specialižusiden täht) djvu.online-saital. — M.: Visšaja škola, 1991. — 416 lp. — Lp. 25. (ven.) ISBN 5-06-001730-3

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]