Stökol
Stökol om substancii i üks' kaikiš amuižembišpäi material. Oleleb ratud i londuseline.
Ristit kävutab radmižes avaros stöklan toižendoiden ičendoiden erazvuiččendan tagut. Kaikiš enamba ottud torhuz stöklan sulandan täht om avaros levitadud kvarclete (SiO2).
Stöklan struktur om amorfine, izotropine material. Tehmižen lämuz vajehtase +300..+2500 C° röunoiš, järgeližen silikatstöklan +425..+600 C°, rippub mülündaspäi (hapandused, ftoridad, fosfatad)[1]. Irguz pal'hale sil'male ei ole ühthine kaikiden toižendoiden täht, no om paksumba kaiked praktižen sättundan tagut. Ninevuz oleleb 2,2..7,5 g/sm³: järgeližen silikatstöklan 2,2 g/sm³, jüžmakoidenke metalloidenke enamba äjan. Räbed material, eskai kalindan jäl'ghe. Lämuden hüvä izolätor.
Tehtas pertiden i likkuimiden iknoid, vitražid, keitimpolen i himijan astjoid, pakuitest (oz., stökolbutulk), linzoid da zerkloid, optišt da tošt stökolkuidud, stökolkanghid, stökolemalid, specialižid stöklid (termo-, foto- i elektrohromine, seižui himižikš, smartstökol, vahtstökol). Kävutadas radioaktivižiden jändusiden mahapanendan tehnologijas.
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
- ↑ Šul'c M. M., Mazurin O. V. Современное представление о строении стёкол и их свойствах (Stöklan sauvondan da ičendoiden nügüd'aigaine el'genduz). — L.: Nauka, 1988. — 197 lp. (ven.) ISBN 5-02-024564-X.
 |
Stökol Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |