Berklii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Puhtaz berklii
97
2
8
27
32
18
8
2
Bk
247,0703
Berklii
Berklijan spektr

Berklii (Bkberkelium latinan kelel) om 97nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, aktinoidoiden gruppaspäi (koumanz' grupp, seičemenz' period).

Ühthine ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ei ole berklijad londuses, se om ratud transplutonine element. Amerikalaine himik Glenn Siborg da hänen kollegad saiba puhtast berklijad ezmäižen kerdan vl 1949. Element om nimitadud amerikaižen kalifornižen Berkli-lidnan da tedoiduzkeskusen mödhe.

Berklii om radiotoksine. Sen paineg živatoihe: jäb luiš 50 vot, vajehtab veren südäimišt, kucub rakad.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Berklii om radioaktivine hobedakaz metall. Kristalližen seglusen koume formad voib olda. Järgeline segluz om kaks'jaine geksagonaline, mugažo oleskeleb kubine tahkonkeskustoittud 70 atmosferad painudel i ortorombine 25 GPa painudel da sen enamba.

Atommass — 247,0703 (247Bk). Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 14,78 g/sm³ (247Bk); 13,25 g/sm³ (249Bk). Suladandlämuz — 1259 K (986 C°, 249Bk). Kehundlämuz — 2900 K (2627 C°, 249Bk).

Om ühesatoštkümne berklijan ratud izotopad 236..254 atommassanke, i niiden 6 izomärad. Kaikiš hätkemban eläjan berklii-247-izotopan pol'čihodamižen pord om 1380 vot, 248Bk-izotopan enamba 300 vot. Berklii-249-izotopan pol'čihodamižen pord om 314 päiväd. Toižed izotopad oma olmas vaiše časuiš.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke: hapanik, vezinik, rik, galogenad. Hapandused oma segoitamatomad vedes. Muigotandmärad: +3 i +4 tobjimalaz, oleldas +5 i +2. «Nell'»-valentižusen olend erištab berklijad toižiš aktinoidoišpäi i lantanoidoišpäi.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

249Bk-nuklid kävutadas kalifornijan izotopoid tehtes.

Tehtas kaik berklijad atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. Kaikiš penemb mass zavodimha čepiišt reakcijad om 192 kg.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]