Berklii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Puhtaz berklii.
97
2
8
27
32
18
8
2
Bk
247,0703
Berklii

Berklii (Bk - berkelium latinan kelel) om 97nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes.

Berklijad ei ole londuses. Se om ratud transplutonine element. Puhtast berklijad ezmäižen kerdan saiba vl 1949 amerikalaine himik G. Siborg da hänen kollegad. Element om nimitadud amerikaižen Berkli-lidnan da tedoiduzkeskusen mödhe.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Berklii om radioaktivine hobedakaz metall, aktinoid. Kaik berklii tehtas atomreaktoriš lujas penikaižin verdoin. Om ühesa berklijan izotopad. Kaikiš hätkemban eläjan berklii-247-izotopan pol'čihodamižen pord om 1380 vot. Berklii-249-izotopan pol'čihodamižen pord om 314 päiväd. Toižed izotopad oma olmas vaiše časuiš.

Atommass — 247,0703 (247Bk). Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 14,78 g/sm³ (247Bk); 13,25 g/sm³ (249Bk). Suladandlämuz — 1259 K (249Bk). Kehundlämuz — 2900 K (249Bk).

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

249Bk-nuklid kävutadas kalifornijan izotopoid tehtes.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]