Gafnii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Gafnijan brusut.
72
0
2
10
32
18
8
2
Hf
178,49
Gafnii
Gafnijan spektran nägui pala.

Gafnii (Hfhafnium latinan kelel) om 72nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Alamalaine Dirk Koster-fizikantedomez' i mad'jaralaine Djord' de Heveši-himik avaižiba gafnijan vl 1923 spektraližen analizan abul.

Element om harv londuses, läz 4 grammad mankoren tonnas. Sadas cirkonijanke ühtes.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gafnii om jüžmak löumassulatud hobedakaz metall. Vajehtab kristalližen seglusen formad huldutamižel 2016 K lämudehesai, geksagonaližes ninevaspäi se kändase kubižeks mülücentriruidud.

Atommass — 178,49. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,31 g/sm³. Suladandlämuz — 2506 K (2233 C°). Kehundlämuz — 4876 K (4603 C°).

Londuseline gafnii kogoneb ühtes vähänradioaktivižes i vides stabiližes izotopoišpäi: 174Hf (0,16%, T½=2 × 1015 vot), 176Hf (5,26%), 177Hf (18,6%), 178Hf (27,28%), 179Hf (13,62%), 180Hf (35,08%). Tetas 30 ratud radioaktivišt izotopad 153..173, 175, 181..188 atommassanke, i 26 izomärad, niiden keskes kaikiš hätkemb om 182Hf-izotop 8,9 mln vozid pol'čihodamižen pordonke.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ottas kävutamižhe atomreaktoran tüvikoikš, ühthesuladisiden vahvitajaks ližaduseks, röntgenzirkloiden tehmižes, hapandust — optikas (korgedlämuzline, öližen nägendan ladimed).

Mail'man samine om 70 tonnad vodes. Maksoi 500..1000 US$ kilogrammas vl 2014. Pälöudmižsijad sijadasoiš mererandpoles neniš valdkundoiš: Avstralii, Suviafrikan Tazovaldkund, AÜV, Indii, Venäma.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]