Suviafrikan Tazovaldkund

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Suviafrikan Tazovaldkund
Republic of South Africa (angl.)
Republiek van Suid-Afrika (afrikaans)1
Flag
Flag of South Africa.svg
Pälidn Pretorii
Eläjiden lugu (2018) 55 380 210[1] ristitud
Pind 1 219 090 km²
Suviafrikan Tazovaldkund Republic of South Africa (angl.) Republiek van Suid-Afrika (afrikaans)1
Kel' anglijan, afrikaans, vendan, zulun, kosan, suvindebelen, svati, pohjoižsoton, sesoto, tsvanan da tsongan
Valdkundan pämez' Siril Ramafosa
Päministr eile olmas
Valüt suviafrikan rand (ZAR)
Internet-domen .za
Telefonkod +27
Aigvö UTC+2

Suviafrikan Tazovaldkund (lühüdašti SAT, ST) vai Afrikan Suvitazovaldkund (afrikaans Republiek van Suid-Afrika, angl.: Republic of South Africa) om nügüd' unitarine valdkund Afrik-kontinentan suvipoles. Pälidn om Pretorii.

SAT om kaikiš šingotadud Afrikan valdkund, sen suverenitet om üks' amuižišpäi Afrikas. Nece valdkund šingoti südäitukuine azegišt, i sen jäl'ghe pučihe sišpäi ičetahtol.

Keled da oficialižed nimed[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaik om 11 valdkundališt kel't Suviafrikan Tazovaldkundas (koumanz' sija mail'mas Indijan i Bolivijan jäl'ghe)[2], SAT:al om 11 oficiališt nimitust:

  • Republiek van Suid-Afrika (afrikaans)
  • Republic of South Africa (anglijan)
  • IRiphabliki yeSewula Afrika (suvindebelen)
  • IRiphabliki yaseMzantsi Afrika (kosan)
  • IRiphabliki yaseNingizimu Afrika (zulun)
  • Rephaboliki ya Afrika-Borwa (pohjoižsoton)
  • Rephaboliki ya Afrika Borwa (sesoto)
  • Rephaboliki ya Aforika Borwa (tsvanan)
  • IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika (svati)
  • Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe (vendan)
  • Riphabliki ra Afrika Dzonga (tsongan)

Eriline status om kelil, kudambid kävutadas religijan täht[3].

Mugoižhe surhe assortimentha kacmata, erased suviafrikalaižed nimitadas valdkundad Azanijaks, ned oma mustverižed rasistad tobjimalaz, kudambad tahtoižiba distanciruidas evropalaižiden kolonialižiš jäl'gusišpäi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1910 30. päiväl semendkud sädihe Suviafrikan Ühtištust.

Vn 1961 30. päiväl semendkud Suviafrik sai täut ripmatomut Sures Britanijaspäi da kändihe tazovaldkundaks.

Konflikt mustnahkaižen enambuden da vaugedverižen penembuden keskes tegihe päižeks Suviafrikan istorijas. Vozil 1948−1990 valdkundaline aparteidan režim oli olmas.

Jäl'gmäine valdkundan Konstitucii[4] oli allekirjutadud vn 1996 tal'vkus Nel'son Mandela-prezidental da tuli väghe vn 1997 4. päiväl uhokud. Se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke da ližadusidenke vozil 1997−2012.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Suviafrikan Tazovaldkundan topografine kart.

Suviafrik sijadase Afrikan suvipoles. Valdkund om maröunoiš Namibijanke (röunan piduz — 1005 km), Botsvananke (1969 km) da Zimbabvenke (230 km) pohjoižes, Mozambikanke (496 km) da Esvatininke (438 km) pohjoižpäivnouzmas. Anklavine Lesoto-valdkund (röunan piduz — 1106 km) sijadase Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes. Ühthine röunan piduz om 5244 km. Valdkundan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Indine valdmeri, suvipäivlaskmaižed randad — Atlantine valdmeri. Neglaine nem' jagab nenid randištoid. Ühthine valdmererandan piduz — 2798 km.

Ndžesuti-mägi Drakonan mägiš om ülembaine pä valdkundas, 3410 m valdmeren pindan päl.

Erazvuiččed klimatižed zonad oma Suviafrikas. Siš om kuiv Namib-rahvahatoi ma, mugažo subtropikad oma päivnouzmpoles Mozambikan röunan veres, om-ki Indižen valdmeren randišton klimat. Päivnouzmpolele ma libub i kändase sureks Veld-südäimägitazangištoks Drakonan mägiden taga.

Man südäimes om äi kal'hid mineraližid torhuzid: kalližarvoižed kived, kivihil', londuseline gaz, metallad (kuld, platin, raudkivend, vas'k, hrom, nikel', tin, marganc, vanadii, uran, harvad mametallad), antimonii, fosfatad. Toižed londuseližed varad oma keitandsol, mahuz.

Tobmuden organad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Üks' varaprezident om hänele abhu. Prezident sättutab ičeze pätandoid parlamentanke. Järgenduseližiden valičendoiden parlamentan alakodihe jäl'ghe ezipartijan lider kändase prezidentaks.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Agjoiden Nacionaline Nevondkund 90 ristitunke (kümnin kaikuččen agjan suimaspäi). Alakodi om Nacionaline Suim 400 ühtnijanke, se formiruib ohjastust. Kaik rahvaz valičeb alakodin ühtnijoid videks vodeks.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 7. päiväl semendkud. Nügüdläine prezident om Siril Ramafosa (Afrikan rahvahaline kongress), valitihe händast vn 2018 15. päiväl uhokud parlamentan ühtnijoil üks'jäižeks kandidataks, vll 2014−2018 radoi valdkundan varaprezidentaks.

Ezmässai Suviafrik oli konfederacijan, sen tagut tobmuden organad seištas enččidme pälidnoidme tazomäras. Valdkundan ohjastuz sijadase Pretorijas, sen tagut Pretorii om administrativine pälidn. Parlament tegeb ištundoid Keiptaunas. Ülembaine käskuzkund om Blumfonteinas. Suviafrikan Konstitucine käskuzkund sijadase Johannesburgas.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Suviafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 1994 SAT jagase 9 agjaha (provincijha).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Suviafrikas elädas suviafrikalaižed. Suviafrik om üks' kaikiš erazvuiččiš rahvahal Afrikan valdkundoišpäi. Sen vaugedverižen, azijalaižen da segoitadud ristitišton pala om kaikiš suremb kontinental.

Vl 2013 eläjiden lugu oli 52 981 991 ristitud[5]. Lidnad-millionerad (surembaspäi penembha): Johannesburg, Keiptaun, Durban, Pretorii.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Suviafrikan ižandusen suruz om kahtendel sijal Afrikas Nigerijan jäl'ghe.

Vl 2012 SAT:an päeksport oli 108 milliardad US$, se mülüti nenid tavaroid: kuld (12%), raudkivend da raudan ühthesuladused (9%), platin (8%), almazad (8%), kivihil' (8%); toine eksport oli avtod (4%), fruktad (3%), centrifugad (2%), kivivoi (1%).

Valdkundan praznikad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Suviafrikan Tazovaldkundan jogavoččed praznikad[6]:

Dat Nimituz
1. viluku Uz' voz'
21. keväz'ku Mehen oiktusiden päiv
Videnz'päiv edel Äipäiväd Sur' Videnz'päiv
Ezmärg Äipäivän jäl'ghe Kanzanpäiv
27. sulaku SAT:an Ripmatomuden päiv
1. semendku Radon päiv
16. kezaku Norišton päiv
9. eloku Nacionaline Naižiden päiv
24. sügüz'ku Jäl'gusiden päiv
16. tal'vku Kožundpäiv
25. tal'vku Raštvad
26. tal'vku Hüvän valdan päiv (Lahjoiden päiv)

Käskusenandmižakt (No 36, 1994)[7] sanub: ku rahvahaline praznik putub pühäpäivhä, ka jäl'geline ezmärg lugetas praznikpäiväks da lebupäiväks.

Vspäi 1994 valičendoiden päiväd mugažo lugetas praznikoikš da lebupäivikš.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Suviafrikan Tazovaldkundan ristitišt. // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Suviafrikan Tazovaldkundan keled. — Midas-tour.ru. (ven.)
  3. Chapter 1, Article 6 of the South African Constitution (Suviafrikan Konstitucijan 1. jaguz, 6. kirjutuz). — Constitutionalcourt.org.za. (angl.)
  4. SAT:an Konstitucijan tekst Vikipurtkiš. (angl.)
  5. Mid-year population estimates 2013 (Ristitišton endustuz vn 2013 keskes). — Statistics South Africa (statssa.gov.za). (angl.)
  6. Public holidays (Kundaližed praznikad). 2008-03-29. — Government Communications (GCIS) (info.gov.za). (angl.)
  7. Käskusenandmižakt No 36 (1994. voz'). — SAT:an ohjastusen informacine sait (info.gov.za). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.