Zambii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Zambijan Tazovaldkund
Republic of Zambia
 Flag
Flag of Zambia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Zambia.svg
Pälidn Lusak
Eläjiden lugu (2012) 14 309 466[1] ristitud
Pind 752 614 km²
Zambijan TazovaldkundRepublic of Zambia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Gai Skott (prezidentan sijas)
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt Zambijan kvač (ZMW)
Internet-domen .zm
Telefonkod +260
Aigvö UTC+2

Zambii, täuz' oficialine form — Zambijan Tazovaldkund (angl. Republic of Zambia), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendanke Zimbabven röunal. Edel 1964 vot sen nimi oli Pohjoižrodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lusak.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimituz om saudud Zambezi-jogen nimespäi («Zambezi» voib znamoita «Jumalan jogi»), sen joginišk sijadase man lodehližiš kukhiš. Jogi jokseb päivlaskmha, a sid' formiruib valdkundan suviröunad.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1964 redukun 24. päiväl Zambii tedoti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1996, vl 2010 zavodihe uden Konstitucijan sädamižen.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zambijan topografine kart.

Zambii om mavaldkundröunoiš Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke pohjoižes (röunan piduz — 1930 km), Tanzanijanke pohjoižpäivnouzmas (338 km), Malavinke päivnouzmas (837 km), Mozambikanke (419 km), Zimbabvenke (797 km), Botsvananke (1 km) da Namibijanke (233 km) suves, Angolanke päivlaskmas (1110 km). Ühthine röunoiden piduz om 5664 km. Zambii om mererandatoi valdkund.

Valdkund sijadase mägiplatoil süviden jogialangištoidenke. Zambezi om Zambijan päjogi, sen bassein otab man territorijan koume nelländest. Kongo-jogen bassein levitab man pohjoižes. Kaikiš korktemb čokkoim om Keskmafing-mägi, 2339 m valdmeren pindan päl.

Sikš ku man enambuz sijadase mägil, ka Zambijan klimat om tropine. Om kaks' sezonad: vihmakaz (kül'mku-sulaku) da kuiv (semendku-reduku). Kahesa kud vodes da sen enamba kesklämuz ülitab +20°C.

Londuseližed pävarad oma vas'kkivend (9nz' sija mail'mas), äimetalližed kivendod, izumrudad, kivihil' da gidroenergii.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zambijan Ülembaine Käskuzkund Lusakas.

Zambii om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan, ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik om prezident. Nacionaližen Suiman ühtnijad valitas händast videks vodeks (kahtenden strokun om voimuz).

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim. Se kogoneb 158 ühtnijad (150 heišpäi — rahvaz valičeb, 8 — prezident paneb), heid valitas videks vodeks. Ku Suim ei voi säta pätandad, ka prezident voib pästta radmaspäi sidä.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Zambijan administrativiž-territorialine jagand.

Zambijan Tazovaldkund alajagase 10 agjaha (provincijha). Agjad alajagase 89 ümbrikho.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zambijas elädas zambijalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 500 tuh. ristitud vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kitve da Ndola.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2008 Zambijan päeksport oli vas'kkivend, nikel', kobal't, uran, tabak, änikod, puvill.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Central Statistical Office, Zambia – national statistics from the Government of the Republic of Zambia (zamstats.gov.zm). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.