Kabo Verde

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kabo Verden Tazovaldkund
República de Cabo Verde
 Flag
Flag of Cape Verde.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Cape Verde.svg
Pälidn Prai
Eläjiden lugu (2014) 538 535[1] ristitud
Pind 4 033 km²
Kabo Verden TazovaldkundRepública de Cabo Verde
Kel' portugalijan
Valdkundan pämez' Žorže Karluš Fonseka
Päministr Žoze Marija Neveš
Religii hristanuskond
Valüt Kabo Verden eskudo (CVE)
Internet-domen .cv
Telefonkod +238
Aigvö UTC-1

Kabo Verde, täuz' oficialine nimituz — Kabo Verden Tazovaldkund (portugalijaks: República de Cabo Verde), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Edel 1986 vot sidä nimitihe Vihandan Nemen Sariden Tazovaldkund:aks. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Prai.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1975 heinkun 5. päiväl Kabo Verde tedoti ripmatomut Portugalijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1992 sügüz'kun 25. päiväl (voziden 1995 da 1999 vajehtusidenke).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kabo Verden topografine kart.

Valdkund sijadase Vihandan Nemen saril. Nened sared kogotas 2 vulkanižes sarištospäi: Barlavento (6 sur't sart) da Sotavento (4 sur't sart).

Kabo Verdel ei ole valdkundröunoid madme. Päivnouzmpolehe 570:ndes kilometras om Päivlaskmaižen Afrikan randišt. Lähembaižed valdkundad: Senegal, Gambii, Mavritanii. Kabo Verden randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 965 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Fogu-vulkanan oc, 2829 m valdmeren pindan päl. Vl 1995 järgrehkaiduz oli necil vulkanal.

Klimat om tropine kuiv. Mecad kattas 16% sariden territorijad, niiden tobj pala om ištutadud mec udessündutamha.

Londuseližed pävarad oma kala, bazal't, mouckivi; toižed varad oma merivaht, puccolan, merisol.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kabo Verden Nacionaližen Suiman sauvuz Prajas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om armijan-ki päkäskmez', hän paneb ministrid radnikusele. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun om voimuz. Vl 2011 elokun 7. da 21. päivil prezidentan järgvaličendad oliba.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament, Nacionaline Suim (port. Assembleia Nacional). Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid 5 vodeks, vl 2011 uhokun 6. päiväl järgvaličendad oliba sihe.

Kabo Verden käskuzkundaline tobmuz om Ülembaine käskuzkund (port. Supremo Tribunal de Justicial) da regionaližed käskuzkundad.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Kabo Verden administrativiž-territorialine jagand.

Kabo Verdes om 22 municipalitetad (port. concelhos), 9 niišpäi oma olmas Santjagu-sarel. Municipalitetad alajagase 32 tulendha (port. freguesias).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kabo Verden sured lidnad (enamba 70 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha[2]): Prai (pälidn) da Mindelu.

Söndtavaroiden 90% om importiruidud, näl'gan problem om kaikenaigaine. Sen tagut äi emigrantoid Kabo Verdespäi elädas Evropas, Afrikas da AÜV:oiš. Vl 2006 läz 780 tuhad ristitud eliba verhiš maiš, nece om enamba mi ristitišt kodimaižen valdkundan südäimes.

Vl 2012 eläjiden lugu oli 523 568 ristitud.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Kabo Verden päeksport oli kala (54%) da sobad (21%); toine eksport — teraz, alkogoližed jomad, bobaižed, merisol, avtod. Turizm tob äi ližad valdkundan büdžetha.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kabo Verden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Portal do Instituto Nacional de Estatística (ine.cv). (port.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.