Kabo Verde

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Kabo Verden Tazovaldkund
República de Cabo Verde
 Flag
Flag of Cape Verde.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Cape Verde.svg
Pälidn Prai
Eläjiden lugu (2014) 538 535[1] ristitud
Pind 4 033 km²
Kabo Verden TazovaldkundRepública de Cabo Verde
Kel' portugalijan
Valdkundan pämez' Žorže Karluš Fonseka
Päministr Žoze Marija Neveš
Religii hristanuskond
Valüt Kabo Verden eskudo (CVE)
Internet-domen .cv
Telefonkod +238
Aigvö UTC-1

Kabo Verde, täuz' oficialine nimituz — Kabo Verden Tazovaldkund (portugalijaks: República de Cabo Verde), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Edel 1986 vot sidä nimitihe Vihandan Nemen Sariden Tazovaldkund:aks. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Prai.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1975 heinkun 5. päiväl Kabo Verde tedoti ripmatomut Portugalijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1992 sügüz'kun 25. päiväl (voziden 1995 da 1999 vajehtusidenke).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kabo Verden topografine kart.

Valdkund sijadase Vihandan Nemen saril. Nened sared kogotas 2 vulkanižes sarištospäi: Barlavento (6 sur't sart) da Sotavento (4 sur't sart).

Kabo Verdel ei ole valdkundröunoid madme. Päivnouzmpolehe 570:ndes kilometras om Päivlaskmaižen Afrikan randišt. Lähembaižed valdkundad: Senegal, Gambii, Mavritanii. Kabo Verden randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 965 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Fogu-vulkanan oc, 2829 m valdmeren pindan päl. Vl 1995 järgrehkaiduz oli necil vulkanal.

Klimat om tropine kuiv. Mecad kattas 16% sariden territorijad, niiden tobj pala om ištutadud mec udessündutamha.

Londuseližed pävarad oma kala, bazal't, mouckivi; toižed varad oma merivaht, puccolan, merisol.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kabo Verden Nacionaližen Suiman sauvuz Prajas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om armijan-ki päkäskmez', hän paneb ministrid radnikusele. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun om voimuz. Vl 2011 elokun 7. da 21. päivil prezidentan järgvaličendad oliba.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament, Nacionaline Suim (port. Assembleia Nacional). Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid 5 vodeks, vl 2011 uhokun 6. päiväl järgvaličendad oliba sihe.

Kabo Verden käskuzkundaline tobmuz om Ülembaine käskuzkund (port. Supremo Tribunal de Justicial) da regionaližed käskuzkundad.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Kabo Verden administrativiž-territorialine jagand.

Kabo Verdes om 22 municipalitetad (port. concelhos), 9 niišpäi oma olmas Santjagu-sarel. Municipalitetad alajagase 32 tulendha (port. freguesias).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kabo Verden sured lidnad (enamba 70 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha[2]): Prai (pälidn) da Mindelu.

Söndtavaroiden 90% om importiruidud, näl'gan problem om kaikenaigaine. Sen tagut äi emigrantoid Kabo Verdespäi elädas Evropas, Afrikas da AÜV:oiš. Vl 2006 läz 780 tuhad ristitud eliba verhiš maiš, nece om enamba mi ristitišt kodimaižen valdkundan südäimes.

Vl 2012 eläjiden lugu oli 523 568 ristitud.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Kabo Verden päeksport oli kala (54%) da sobad (21%); toine eksport — teraz, alkogoližed jomad, bobaižed, merisol, avtod. Turizm tob äi ližad valdkundan büdžetha.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Kabo Verden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Portal do Instituto Nacional de Estatística (ine.cv). (port.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.