Kabo Verde

Kabo Verden Tazovaldkund
República de Cabo Verde
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Prai
Eläjiden lugu (2018)	568,373 ristitud
Pind	4,033 km²
Kel'	portugalijan
Valdkundan pämez'	Žorže Karluš Fonseka
Päministr	Ulisseš Korreia i Silva
Religii	hristanuskond
Valüt	Kabo Verden eskudo (CVE)
Internet-domen	.cv
Telefonkod	+238
Aigvö	UTC−1

Kabo Verde (sijaline portugalijan virkand: [ˈkabu ˈveɾdɨ]), täuz' oficialine nimituz — Kabo Verden Tazovaldkund (portugalijaks: República de Cabo Verde), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Edel 1986. vot nimitihe sidä Vihandan Nemen Sariden Tazovaldkund:aks. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Prai.

Istorii

Vn 1975 heinkun 5. päiväl Kabo Verde tedištoiti ripmatomut Portugalijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vn 1992 sügüz'kun 25. päiväl^[2]. Se om väges voziden 1995 da 1999 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Valdkund sijadase Vihandan Nemen saril. Nened sared kogotas kahtes vulkanižes sarištospäi: Barlavento (kuz' sur't sart) i Sotavento (nell' sur't sart).

Kabo Verdel ei ole valdkundröunoid madme. Päivlaskmaižen Afrikan randišt venub 570:ndes kilometras päivnouzmpolehe. Lähembaižed valdkundad oma Senegal, Gambii, Mavritanii. Kabo Verden randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 965 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Fogu-vulkanan oc, 2829 m ü.m.t. kortte. Vl 1995 järgrehkaiduz oli necil vulkanal.

Klimat om tropine kuiv. Mecad kattas sariden territorijan kudendest, niiden tobj pala om ištutadud mec udessündutamha.

Londuseližed pävarad oma kala, bazal't, mouckivi; toižed varad oma merivaht, puccolan (lämoimägiden kivisugu cementan tehmižen täht), merisol.

Tobmuz

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (port.: Presidente de Cabo Verde), hän-žo om armijan päkäskmez' i paneb päministrad (port. Primeiro-ministro) da ministrid radnikusele. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament, se om Nacionaline Suim (port.: Assembleia Nacional). Kaik rahvaz valičeb sen 72 ühtnijad videks vodeks.

Kabo Verden käskuzkundaline tobmuz om Ülembaine käskuzkund (port.: Supremo Tribunal de Justicial) da regionaližed käskuzkundad.

Valitihe parlamentan ühtnijoid järgkerdan vn 2021 sulakun 18. päiväl. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 redukun 2. päiväl. Žorže Karluš Fonseka radab prezidentan vn 2011 sügüz'kun 9. päiväspäi kahtenden strokun jäl'geten, sai 74,08 % (vn 2011 kahtendes turas — 54,26 %). Ulisseš Korreia i Silva om päministran radnikusel vn 2016 sulakun 22. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Kabo Verden administrativiž-territorialine jagand.

Kabo Verdes om 22 municipalitetad (port.: concelhos), niišpäi ühesa oma olmas Santjagu-sarel. Municipalitetad alajagasoiš 32 tulendaks (äilugu port. freguesias).

Eläjad

Kabo Verdes elädas kaboverdelaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan eläjiden lugu oli 538 535 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe (2018): segoitadud augotižlibundanke (kreolad, mulatad — evropalaižed afrikalaižidenke) — 71 %, afrikalaižed — 28 %, evropalaižed — 1 %.

Kabo Verden sured lidnad (enamba 70 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha^[3]): Prai (pälidn) i Mindelu.

Söndtavaroiden koume nelländest importiruiše, maižandusen voimuz om nelläl sarel vaiše reskveden mairhen tagut, näl'gan problem om kaikenaigaine. Sen tagut äi emigrantoid Kabo Verdespäi elädas Evropas, Afrikas da AÜV:oiš. Vl 2006 läz 780 tuhad ristituid eliba verhiš maiš, nece om enamba mi ristitišt kodimaižen valdkundan südäimes.

Ižanduz

Kabo Verde om šingotai ma. Holitišiden sfer om ižandusen aluseks. Kogosüdäiprodukt sektoroidme (2017): maižanduz — 7,9 %, tegimišt — 17,9 %, holitišiden sfer — 74,2 %. Industrijan päsarakod oma kengiden i sobiden pästand, solan samine, laivankohenduz, sömtegimišt (sidä kesken kalanümbriradmine i jomiden tehmine).

Vl 2009 Kabo Verden päeksport oli kala (54 %) da sobad (21 %); toine eksport — teraz, alkogoližed jomad, bobaižed, merisol, avtod. Turizm tob äi ližad valdkundan büdžetha. Ispanii i Portugalii oma pätorguindpartnörikš (importan 79 %, eksportan pol' vl 2016).

Homaičendad

Irdkosketused

Kabo Verden Tazovaldkundan oficialine sait (governo.cv). (port.)
Kabo Verden parlamentan oficialine sait (parlamento.cv). (port.)
Kabo Verden turizman sait (caboverde.com). (angl.) (ital.)

Kabo Verde Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Afrikan valdkundad Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Kabo Verden ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Vn 1992 Kabo Verden Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[3] Portal do Instituto Nacional de Estatística (ine.cv, Nacionaližen statistikan institutan portal). (port.)

[1]

[2]

[3]