San Tome da Prinsipi

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
San Tomen da Prinsipin Demokratine Tazovaldkund
República Democrática de São Tomé e Príncipe
 Flag
Flag of Sao Tome and Principe.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of São Tomé and Príncipe.svg
Pälidn San Tome
Eläjiden lugu (2018) 204,454[1] ristitud
Pind 1,001 km²
San Tomen da Prinsipin Demokratine Tazovaldkund República Democrática de São Tomé e Príncipe
Kel' portugalijan
Valdkundan pämez' Evaristu Karval'ju
Päministr Žorži Bom Žezuš
Religii hristanuskond
Valüt San Tomen da Principin dobr (STD)
Internet-domen .st
Telefonkod +239
Aigvö UTC+0

San Tome da Prinsipi, täuz' oficialine form — San Tomen da Prinsipin Demokratine Tazovaldkund (port.: República Democrática de São Tomé e Príncipe [sɐ̃ũ tu'mɛ i 'pɾı̃sɨpɨ]), om sar'hine valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, kaikiš penemb portugaližkel'ne ma mail'mas dai üks' kaikižiš penembiš valdkundoišpäi ičeze kontinentas. Atlantižen valdmeren Gvinejan laht ümbärdab ühtennimišt sarištod. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om San Tome.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

San Tome-nimituz znamoičeb «Pühä Homoi». Portugaližed kolonizirujad anttihe sarele mugošt nint ičeze tulendan aigan.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1975 heinkun 12. päiväl San Tome da Prinsipi tedištoiti ičeze ripmatomudes Portugalijaspäi.

Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vl 1975. Se om väges voziden 1980, 1982, 1987, 1990 i 2003 vajehtusidenke.[2]

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

San Tome da Prinsipin geografine kart.

San Tome da Prinsipi sijadase 250..300 kilometras Gabonaspäi päivlaskmpolhe. Kogoneb San Tome-sart (48x32 km), Prinsipi-sart (16x6 km) da kuzid penembaižid sarid. Matkad kahten suren saren keskes om 140 km. Randanpird om 209 km[1]. Ekvatoran pird venub ani läz San Tome-sart suvipoles.

Molembiden vulkanižiden sariden reljef of mägekaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Piku de San Tome-mägi (port.: Pico de São Tomé), 2024 m valdmeren pindan päl.

San Tomen da Prinsipin klimat om meren ekvatorialine, sigäna om neps da upar'. Vodes om üks' vihmsezon, redukun da semendkun keskes. Paneb äi sadegid, 1000..5000 mm man pohjoižpolespäi suvipäivlaskmpolehe. Om kaikenaigaižid jogid, ned jokstas mägilpäi.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kala, gidroenergii.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

San Tome da Prinsipin prezidentan pert'kulu.

San Tome da Prinsipi om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (port.: Presidente de São Tomé e Príncipe). Rahvaz valičeb händast videks vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Hän paneb päministrad (port. Primeiro-ministro) radsijha, no enambuden partijan laskendan sandan jäl'ghe. Päministr paneb radnikusile 14 ministrad.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (port.: Assembleia Nacional), se mülütab 55 deputatad-ühtnijad. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Prezident voib pästta parlamentad radmaspäi kaikiden partijoiden ezinendan jäl'ghe. Nacionaline Suim voib jätta ohjastust radmata ičeze absolütižen enambuden pätandal — «hondostusen ozutand»:al. Juridižen tobmuden sarakon pä om Ülembaine Käskuzkund.

Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2016 17. heinkud i 7. elokud, Evaristu Karval'ju sai vägestust kahtendes turas (100%, vastustai boikotirui valičendoid) da radab ühtenden strokun vs 2016 sügüz'kun 3. päiväspäi, ende oli päministran 3,5 kud vl 1994 i pol'vot vll 2001−2002. Järgvaličendad parlamentha oliba vn 2018 7. redukud. Žorži Bom Žezuš radab päministran vs 2018 tal'vkun 3. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: San Tomen da Prinsipin administrativiž-territorialine jagand.

San Tomen da Prinsipin Demokratine Tazovaldkund alajagase kahteks agjaks (provincijaks) — San Tomen agj i Prinsipin agj. Agjad alajagasoiš 7 ümbrikoks, niišpäi 6 oma San Tome-sarel.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

San Tomes da Prinsipiš elädas santomelaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 190 428 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2012): katolikad — 55,7%, protestantad — 12,4%, mana-uskond — 2,3%, Jehovan tundištajad — 1,2%, toižed uskojad — 6,2%, religijatomad — 21,2%, märhapanendata — 1,0%.

Ristitišton absolütine enambuz (läz 95%) eläb San Tome-sarel, koumandez — San Tome-pälidnas. Kaik om 12 lidnad da žilod valdkundas (2012). Toižed lidnad (5..10 tuh. rist.): Trinidadi, Neveš, Santan, Santu Amaru.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 San Tomen da Prinsipin päeksport oli kakao (36%), časud (17%), kalližarvoižed kived da hobed (12%); toine eksport — kofe, kopr, pal'mvoi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 San Tome da Prinsipi // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 1975 San Tomen da Prinsipin Konstitucii voden 2003 vajehtusidenke constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Tobmuz
Turizm



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.