San Tome da Prinsipi

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
San Tomen da Prinsipin Demokratine Tazovaldkund
República Democrática de São Tomé e Príncipe
 Flag
Flag of Sao Tome and Principe.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of São Tomé and Príncipe.svg
Pälidn San Tome
Eläjiden lugu (2014) 190 428[1] ristitud
Pind 1 001 km²
San Tomen da Prinsipin Demokratine TazovaldkundRepública Democrática de São Tomé e Príncipe
Kel' portugalijan
Valdkundan pämez' Manuel Pintu da Košta
Päministr Patris Trovoada
Religii hristanuskond
Valüt San Tomen da Principin dobr (STD)
Internet-domen .st
Telefonkod +239
Aigvö UTC+0

San Tome da Prinsipi, täuz' oficialine form — San Tomen da Prinsipin Demokratine Tazovaldkund (port. República Democrática de São Tomé e Príncipe [sɐ̃ũ tu'mɛ i 'pɾı̃sɨpɨ]), om sar'hine valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, kaikiš penemb portugaližkel'ne ma mail'mas dai üks' kaikižiš penembiš valdkundoišpäi ičeze kontinentas. Atlantižen valdmeren Gvinejan laht ümbärdab ühtennimišt sarištod. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om San Tome.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

San Tome-nimituz znamoičeb «Pühä Homoi». Portugaližed kolonozirujad anttihe sarele mugošt nint ičeze tulendan aigan.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1975 heinkun 12. päiväl San Tome da Prinsipi tedoti ičeze ripmatomudes Portugalijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii om väges vs 1990 sügüz'kun 10. päiväspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

San Tome da Prinsipin geografine kart.

San Tome da Prinsipi sijadase 250-300 kilometras Gabonaspäi päivlaskmpolhe. Kogoneb San Tome-sart (48x32 km), Prinsipi-sart (16x6 km) da kuzid penembaižid sarid. Kahtiden suriden sariden keskes om 140 km matkad. Randanpird om 209 km[1]. Ekvatoran pird venub ani läz San Tome-sart suvipoles.

Molembiden vulkanižiden sariden reljef of mägekaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Piku de San Tome-mägi (port. Pico de São Tomé), 2024 m valdmeren pindan päl.

San Tomen da Prinsipin klimat om meren ekvatorialine, sigäna om neps da upar'. Vodes om üks' vihmsezon, redukun da semendkun keskes. Paneb äi sadegid, 1000-5000 mm man pohjoižpolespäi suvipäivlaskmpolehe. Om kaikenaigaižid jogid, ned jokstas mägilpäi.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, kala, gidroenergii.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

San Tome da Prinsipin prezidentan pert'kulu.

San Tome da Prinsipi om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident. Rahvaz valičeb händast 5 vodeks, enamba kaht strokud ei sa. Hän paneb päministrad radsijha, no enambuden partijan laskendan sandan jäl'ghe. Päministr paneb radnikusile 14 ministrad.

Prezident voib pästta parlamentad radmaspäi kaikiden partijoiden ezinendan jäl'ghe. Nacionaline Suim voib jätta ohjastust radmata ičeze absolütižen enambuden pätandal — «hondostusen ozutand»:al.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (port. Assembleia Nacional), mülüb 55 deputatad-ühtnijad. Heid kaikid rahvaz valičeb 4 vodeks.

Juridižen tobmuden sarakon pä om Ülembaine Käskuzkund.

Vl 2011 (3. sügüz'ku) prezidentan järgvaličendad oliba, a vl 2014 (25. kül'mku) — järgvaličendad parlamentha oliba.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: San Tomen da Prinsipin administrativiž-territorialine jagand.

San Tomen da Prinsipin Demokratine Tazovaldkund alajagase 2 agjaha (provincijha) — San Tomen agj da Prinsipin agj. Agjad alajagase 7 ümbrikho (6 niišpäi oma San Tome-sarel).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

San Tomes da Prinsipiš elädas santomelaižed.

Ristitišton absolütine enambuz (läz 95%) eläb San Tome-sarel.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 San Tomen da Prinsipin päeksport oli kakao (36%), časud (17%), kalližarvoižed kived da hobed (12%); toine eksport — kofe, kopr, pal'mvoi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 San Tome da Prinsipi. — Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.