Angol

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Angolan Tazovaldkund
República de Angola
 Flag
Flag of Angola.svg
 Valdkundznam
Emblem of Angola.svg
Pälidn Luand
Eläjiden lugu (2018) 30 355 880[1] ristitud
Pind 1 246 700 km²
Angolan Tazovaldkund República de Angola
Kel' portugalijan
Valdkundan pämez' Žuan Lorensu
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond
Valüt angolan kvanz (AOA)
Internet-domen .ao
Telefonkod +244
Aigvö UTC+1

Angol (port.: Angola), täuz' oficialine form — Angolan Tazovaldkund (port.: República de Angola), om valdkund Keskmäižen Afrikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Luand.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1975 11. päiväl kül'mkud Angol tedištoiti ičeze ripmatomudes Portugalijaspäi.

Vozil 1975−2002 rahvahanikoiden soda oli valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii om vahvištadud parlamentas vn 2010 21. päiväl vilukud.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Angolan topografine kart.

Angol om mavaldkundröunoiš Kongon Tazovaldkundanke pohjoižes (Kabind-eksklav, röunan piduz — 231 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke pohjoižes da pohjoižpäivnouzmas (2646 km), Zambijanke päivnouzmas (1065 km) da Namibijanke suves (1427 km). Ühthine röunoiden piduz om 5369 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri vilun Bengelan joksmusenke, randanpird — 1600 km. Valdkundan pind om 1,246,700 km² (seičemenz' surtte Afrikas).

Mägitazangišt otab valdkundan pindan ühesa kümnendest. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mokko-mägi (2620 m). Kaid alangišt levigandeb pidust' valdmererandad, 50..160 km levette. Mec da harv mec ottas valdkundan territorijan läz kaht videndest, pohjoižpäivnouzmpoles tobjimalaz.

Klimat om ekvatorialine, kuiv mererandal (50..500 mm sadegid vodes) da kuivahk mägitazangištol (600..1500 mm). Sadegiden mär poleneb pohjoižespäi suvhe. Letkesižed rahvahatomad Kalahari- da Namib-mad oma valdkundan suves. Päivlaskmaižed joged langetas Atlantižhe valdmerhe, pohjoižed oma ližajogikš Kongon täht, suvipäivnouzmaižed joged jokstas Zambezihe.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, kuld, raudkivend, vas'k, boksitad, uran, fosfatad.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Angolan parlamentan pert' Luandas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke (Rahvahaline likund Angolan päzutandas, port.: MPLA).

Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om prezident, hän-žo om armijan päkäsknik. Vn 2010 Angolan Konstitucijan mödhe, parlamentan ezipartijan lider kändase prezidentaks avtomatižikš videks vodeks, ezipartijan nimikirjutesen nomer kaks' — varaprezidentaks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Vspäi 2012 eile olmas päministran radnikust. Vs 2017 sügüz'kun 26. päiväspäi Angolan prezident om Žuan Lorensu, valdkundan kaičendministr vozil 2014−2017. Hänen partii sai vägestust järgvaličendoiden satusiden mödhe (61,08%).

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (port.: Assembleia Nacional) 220 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2017 23. päiväl elokud. Parlamentan prezident om Fernandu da Pjedade Diaš Santuš vs 2012 sügüz'kun 27. päiväspäi (kahtenz' strok, enččen duš Santuš-prezidentan dvojurodnii vell').

Pit'kan aigan Žoze Eduardu duš Santuš radoi Angolan prezidentan (vozil 1979−2017).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Angolan administrativiž-territorialine jagand.

Angol jagase 18 agjaha (port.: província). Agjad alajagasoiš 157 municipalitetaks (port.: município).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Angolas elädas angolalaižed.

Vn 2014 valdkundan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 25 789 024 ristitud[2]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Kabind, Uambo, Lubango, Kuito, Malanže, Lobitu, Bengel, Uiže. Vl 2010 kaik oli 24 lidnad enamba mi 30 tuh. eläjidenke.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Angolan päeksport oli kivivoi (97% rahoiden mödhe). Diamantad, pumaterialad, puvill da kofe mugažo vedas verhiže maihe. Vl 2012 Kitai oli päühtnii torguindas (Angolan eksportan pol' da importan nelländez).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Angolan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Resultados finais do censo general 2014 (Vn 2014 rahvahanlugemižen lopuližed satused) //Instituto Nacional de Estatística (INE, ine.gov.ao), 2016. — Lp. 89. — Associação Industrial de Angola (aiangola.com). (port.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.