Burundi

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Burundin Tazovaldkund
Republika y'u Burundi (rundikš)
République du Burundi (fr.)
 Flag
Flag of Burundi.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Burundi.svg
Pälidn Giteg
Eläjiden lugu (2018) 11 844 520[1] ristitud
Pind 27 834 km²
Burundin Tazovaldkund Republika y'u Burundi (rundikš) République du Burundi (fr.)
Kel' rundin, francijan
Valdkundan pämez' Pjer Nkurunziza
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt burundin frank (BIF)
Internet-domen .bi
Telefonkod +257
Aigvö UTC+2

Burundi, täuz' oficialine nimi — Burundin Tazovaldkund (rundikš: Republika y'u Burundi, franc.: République du Burundi), om valdkund Päivnouzmafrikas, üks' kaikiš gollembišpäi mail'mas. Sen politine pälidn om Giteg vspäi 2019, ekonomine pälidn da kaikiš suremb lidn — Bužumbur.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1962 heinkun 1. päiväl Burundi tedištoiti ripmatomudes Bel'gijaspäi.

Edeline Konstitucii oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 2005 uhokus[2]. Jäl'gmäine Konstitucijan reform om tehtud vn 2018 semendkus vn 2017 referenduman satusiden mödhe, linneb päministran radnikuz, prezidentan strok seičeme vot, monarhijan udessündundan voimudenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Burundin topografine kart.

Burundi om mavaldkundröunoiš Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivlaskmas (röunoiden piduz — 233 km), Ruandanke (290 km) pohjoižes, Tanzanijanke päivnouzmas da suvipäivnouzmas (451 km). Ühthine röunoiden piduz — 974 km. Burundi om mererandatoi valdkund.

Valdkund sijadase mägiplatol 1500..2000 m ü.m.t. korktusil. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Heh-mägi, 2760 m valdmeren pindan päl. Burundin suvipäivlaskmaine röun mäneb Tanganjik-järvedme (kendäk om kaikiš madalamb sija valdkundas — 772 m valdmeren pindan päl), sen 2000 km² oma burundižed.

Klimat om tropine, man enambal palal om 1300..1600 mm sadegid vodes.

Londuseližed pävarad oma metallad (nikelin mail'man varan 3..5%, platin, kuld, vol'fram, vanadii) da fosforitad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République du Burundi), hän-žo om ohjastusen-ki pämez' da armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat du Burundi) 37..54 ühtnijanke (2015 — 43), valitas heid videks vodeks (34 — agjoiden valičemižlaudkundad valitas hutulašt da tutsilašt üksin, sen ližaks sihe mülüdas kaik enččed prezidentad, om naižiden 30% kvot). Alakodi om Nacionaline Suim (fr. L'Assemblée Nationale 127 ühtnijanke vspäi 2015). Kaik rahvaz valičeb sen 100 ühtnijad videks vodeks, siš om kvotid: 60% — hutulaižed, 40% — tutsilaižed, 30% — naižed, mugažo Nacionaline valičemižlaudkund ezitab kandidatoid rahvahanvähembusišpäi änestamha.

Burundin parlamentan järgvaličendad oliba vn 2015 heinkus. Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2015 21. päiväl heinkud, Pjer Nkurunziza sai 69,41%, se om hänen koumanz' strok.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Burundin administrativiž-territorialine jagand.

Burundiš om 17 agjad (provincijad), ned alajagasoiš 117 kommunaks. Kommunad alajagasoiš 2639 kolin:ha (francijaks znamoičeb «kukkaz»).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Burundiš elädas rundilaižed (heimod: hutulaižed — 81%, tutsilaižed — 16%, lingalaižed — 2%, tvalaižed — 1%), evropalaižed — läz 3000, suviazijalaižed — läz 2000. Om äi emigrantoid susedmaihe (läz 80 tuh. rist. 2000 vodes). Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 8 749 000 eläjid[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe (2008): Riman katolikad — 62,1%, protestantad — 23,9%, islamanuskojad — 2,5%, toižed uskojad — 3,6%, religijan märhapanendata — 7,9%.

Burundin toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bužumbur, Mujing, Rujigi.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Burundin päeksport om kofe, kuld, čai; toine eksport — puvill, nahkad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Burundin ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Burundin Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. World Population Prospects, the 2010 Revision (Andmused mail'man ristitištos, vn 2010 revizii). — Esa.un.org. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.