Mali

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Malin Tazovaldkund
République du Mali
 Flag
Flag of Mali.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Mali.svg
Pälidn Bamako
Eläjiden lugu (2018) 18 429 893[1] ristitud
Pind 1 240 192 km²
Malin Tazovaldkund République du Mali
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Ibragim Bubakar Keita
Päministr Bubu Sisse
Religii islam
Valüt KFA:n frank (XOF)
Internet-domen .ml
Telefonkod +223
Aigvö UTC+0
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Mali, täuz' oficialine nimi om Malin Tazovaldkund (franc.: République du Mali, baman.: Mali ka Fasojamana), — mererandatoi valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bamako. Edel 1958 vot nimitihe Malid Francižeks Sudanaks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1960 22. päiväl sügüz'kud Mali tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Sodakukerdused oliba vozil 1968, 1991, 2012 (2 kerdad: keväz'kus da tal'vkus).

Jäl'gmaine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vn 1992 vilukun 12. päiväl. Se om väges vn 2013 vajehtusidenke.[2]

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Malin topografine kart.

Mali om mavaldkundröunoiš Alžiranke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 1376 km), Nigeranke päivnouzmas (821 km), Burkina Fasonke suvipäivnouzmas (1000 km), Kot d'Ivuaranke suves (532 km), Gvinejanke suvipäivlaskmas (858 km), Senegalanke päivlaskmas (419 km), Mavritanijanke lodehes (2237 km). Ühthine röunoiden piduz — 7243 km[3]. Mali om mererandatoi valdkund.

Valdkund sijadase tazangištol 200..500 m ü.m.t. korktusil. Väghine mahuz om päivlaskmas, Sahelin zon levigandeb man keskuses, no letetazangištod enambištudas i ottas man territorijan kaks' koumandest. Man pohjoine om rahvahatoman Sahar-man pala.

Kaikiš korktemb čokkoim om Gombori Tondo-mägi, 1155 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb om Senegal-jogen tazopind 23 m ü.m.t. korktusel. Senegal- da Niger-joged oma kaikiš pidembad laivoiden täht.

Klimat om subekvatorialine man suves (tradicionine valdkundan keskuz), tropine kuiv klimat om man pohjoižes. Voden aigan keskmäine lämuz vajehtub vähän, se om +28..+29 C°.

Londuseližed pävarad oma kuld, fosforitad, uran; toižed varad — raudkivend, cink, vas'k, boksitad da gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Malin ministrusiden pertid Bamakos.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République du Mali), hän paneb päministrad radsijha, päministr (franc. Premier ministre) jo formuruib ohjastust. Prezidental om oiktuz heitta parlamentad. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale). Kaik rahvaz valičeb sen 147 ühtnijad videks vodeks (ezivaličendoiden aigan vl 2007 sen ližaks valitihe 13 ühtnijad verhiš maiš).

Malin parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2013 15. päiväl tal'vkud, pidestunuded valičendad lindäs vn 2020 2. päiväl semendkud. Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2018 29. heinkud i 12. elokud. Olnu päministran enččel (vll 1994−2000) Ibragim Bubakar Keita sai 67,17% kahtenden valičemižetapan aigan (vl 2013 — 77,61% mugažo kahtendes turas) da radab kahtenden strokun jäl'geten vs 2013 sügüz'kun 4. päiväspäi. Bubu Sisse radab päministran vs 2019 sulakun 23. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Malin administrativiž-territorialine jagand.

Mališ om 8 agjad i üks' pälidnaine ümbrik (Bamako). Agjad alajagasoiš 49 ümbrikoks (üks'lugu franc.: cercle). Agjoiden ümbrikod da pälidnaine ümbrik alajagasoiš 703 kommunaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mališ elädas malilaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 16 455 903 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): islamanuskojad — 93,9%, hristanuskojad — 2,8%, animistad — 0,7%, religijatomad — 2,6%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012[4], surembaspäi penembha): Sikaso, Kajes, Kulikoro, Segu, Mopti, Gao.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mali om agrarine ma, sen finansine olend rippub verazmaižes abuspäi. Tegimišton päsarakod oma kuldan i fosforitoiden samine, sömtegimišt. Valdkundan päeksport om puvill, kuld; toine eksport — fruktad, afrodeziakad.

Vspäi 2011 nell' universitetad ratas Bamako-pälidnas.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Malin ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Malin Tazovaldkundan Konstitucii wipo.int-saital. (fr.) (angl.)
  3. Mali country profile (Mali-valdkundan profil'). — United States Library of Congress. Federal Research Division (AÜV:oiden Kongressan kirjišt. Federaline tedoiduzpalakund, viluku 2005, lcweb2.loc.gov). (angl.)
  4. Tableau 1.2. Urbain & Rural regions //Annuaire Statistique du Mali 2012. — Institut National de la Statistique (Malin Tazovaldkund, instat.gov.ml). Tal'vku 2013. — 137 lpp. — Lpp. 29−43. (fr.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.