Mali

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Malin Tazovaldkund
République du Mali
 Flag
Flag of Mali.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Mali.svg
Pälidn Bamako
Eläjiden lugu (2014) 16 455 903[1] ristitud
Pind 1 240 192 km²
Malin TazovaldkundRépublique du Mali
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Ibragim Bubakar Keita
Päministr Modibo Keita
Religii islam
Valüt KFA:n frank (XOF)
Internet-domen .ml
Telefonkod +223
Aigvö UTC+0
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Mali, täuz' oficialine nimi om Malin Tazovaldkund (franc. République du Mali), — mererandatoi valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bamako. Edel 1958 vot Malid nimitihe Francižeks Sudanaks.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1960 sügüz'kun 22. päiväl Mali tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Sodakukerdused oliba vozil 1968, 1991, 2012 (2 kerdad: keväz'kus da tal'vkus).

Jäl'gmaine Konstitucii om hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 1992 vilukun 12. päiväl. Se om väges vn 2013 vajehtusidenke[2].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Malin topografine kart.

Mali om mavaldkundröunoiš Alžiranke pohjoižpäivnouzmas (röunan piduz — 1376 km), Nigeranke päivnouzmas (821 km), Burkina Fasonke suvipäivnouzmas (1000 km), Kot d'Ivuaranke suves (532 km), Gvinejanke suvipäivlaskmas (858 km), Senegalanke päivlaskmas (419 km), Mavritanijanke lodehes (2237 km). Ühthine röunoiden piduz — 7243 km[3]. Mali om mererandatoi valdkund.

Valdkund sijadase tazangištol 200-500 m korktusil. Väghine mahuz om päivlaskmas, Sahelin zon om man keskuses, no letetazangištod enambištudas (60-65% man territorijad). Man pohjoine om Sahar-letetazangišton pala.

Kaikiš korktemb čokkoim om Gombori Tondo-mägi, 1155 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb om Senegal-jogen tazopind, 23 m meren pindan päl.

Senegal- da Niger-joged oma kaikiš pidembad laivoiden täht.

Klimat om subekvatorialine man suves (tradicionine valdkundan keskuz), man pohjoižes tropine kuiv klimat om. Voden aigan kesklämuz vajehtab vähän, se om +28...+29°C.

Londuseližed pävarad oma kuld, fosforitad, uran; toižed varad — raudkivend, cink, vas'k, boksitad da gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Malin ministrusiden pertid Bamakos.

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident, hän paneb päministrad radsijha, päministr jo formuruib ohjastust. Prezidental om oiktuz heitta parlamentad. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks. Ühten kahtenden strokun om voimuz.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (fr.: Assemblée Nationale). Kaik rahvaz valičeb sen 147 ühtnijoid 5 vodeks (ezivaličendoiden aigan vl 2007 sen ližaks 13 valitihe verhiš maiš).

Malin parlamentan järgvaličendad oliba vl 2013 tal'vkun 15. päiväl. Prezidentad valitihe järgkerdan vl 2013 elonkun 11. päiväl. Kahtenden valičemižetapan aigan olnu päministran enččel Ibragim Bubakar Keita sai 77,61%.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Malin administrativiž-territorialine jagand.

Mališ om 8 agjad da üks' pälidnaine ümbrik (Bamako). Agjad alajagase 49 ümbrikho (fr. üks'lugu cercle). Agjoiden ümbrikod da pälidnaine ümbrik alajagase 703 kommunha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mališ elädas malilaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2012[4], surembaspäi penembha): Sikaso, Kajes, Kulikoro, Segu, Mopti, Gao.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Malin päeksport om puvill, kuld; toine eksport — fruktad, afrodeziakad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Malin ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (fr.)
  2. Malin Tazovaldkundan Konstitucii. — Wipo.int. (fr.) (angl.)
  3. Mali country profile. — United States Library of Congress. Federal Research Division (January 2005) (Lcweb2.loc.gov). (angl.)
  4. Tableau 1.2. Urbain & Rural regions //Annuaire Statistique du Mali 2012. — Institut National de la Statistique (Republique du Mali) (instat.gov.ml). Decembre 2013. — 137 lpp. — Lpp. 29-43. (fr.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.