Bamako

Bamako

Lidnanznam
Valdkund	Mali
Eläjiden lugu (2022)	4,227,569 ristitud
Pind	2,992 km²
Pämez'	Adama Sankore (heinku 2007—, Adama Sangaré)
Telefonkod	+223−20, +223−44
Aigvö	UTC+0

Lidnan keskuzpalan kart (2018)

Bamako (mugažo francijan kelel; bamanan kel': ߓߡߊ߬ߞߐ߬ Bàmakɔ̌ «krokodiloiden jogi», fulan kel': 𞤄𞤢𞤥𞤢𞤳𞤮 Bamako-Adlm.) om Malin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan pälidnaine ümbrik administrativižešti.

Istorii

Ristitun eländsijad oleliba neciš mectahondas amussai. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 17. voz'sadal. Kätihe Bamakod Francine Sudan-kolonijan päižeks lidnaks vspäi 1899. Om ripmatoman valdkundan pälidnaks vspäi 1960.

Bamako šingotase pälidnan funkcijoil, valdkundan äjiden kompanijoiden päfateral sijadasoiš täs. Malin industrijan seičeme kümnendest om keskitadud Bamakon rajonas. Amussai lidn šingotase torguindal i käzitöil. Holitišiden sfer om kaikiš enamba šingotadud.

Geografijan andmused

Lidnan ümbrišton kart (2008)

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Niger-jogen muugotil lapakoil randoil, 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tegimišton zon levineb jogen pohjoižel randal. Koume avtotesildad om saudud joges päliči vozil 1960, 1992 i 2011.

Klimat om tropižen savannan kaks'sezonine, subekvatorialižen pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +28,0 C°, kuidme vajehtase +24,9..+32,3 C° röunoiš. Ekstremumad oma +6,1 C° (tal'vku) i +46,0 C° (sulaku, semendku). Il'man lämuz voib ületada +38 C° miččel taht kul, ei voi olda madalamb mi +17 C° semendkus i heinkus-sügüz'kus. Paneb sadegid 947 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (176..264 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-sulakus (26 mm pordos), ei ole vihmoid tal'vkus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 20..27 % röunoiš tal'vkus-keväz'kus, 65..81 % kezakus-redukus, se om 33 % sulakus, 50 % semendkus i 38 % kül'mkus.

Tobmuz

Bamako jagase kudeks nomeruidud kundaks (kommunaks, I − VI). Ičeze municipaline suim i mer valičesoiš kaikuččes kundas.

Eläjad

Vl 1960 (ripmatomuden voz') 160 tuhad ristituid elihe lidnas. Vl 2009 eläjiden lugu oli 1,809,106 ristitud 245 km² pindal. Kaik 3,337,122 eläjad oli kaiken lidnan regionas 2992 km² pindal vl 2016. Migracii külišpäi i verhiš lähižiš maišpäi om luja. Lidn kogoneb valdkundan ristitišton videndest, no tegimišton pästandan enamba pol't.

Transport

Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks Bamakos. Lidn om «Dakar — Niger»-raudten lopstancijaks, ottas Nigerad laivjogeks. Bamako om ühtenzoittud avtoteil valdkundan agjoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Malin ezmäižen Modibo Keita-prezidentan nimed (edel 2016. vot nimitihe franc.: Bamako-Sénou, BKO / GABS, 533 tuh. passažiroid vl 2012) sijadase vižtoštkümnes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Afrikan päivlaskman i pohjoižen pälidnoihe, Parižha i Stambulha.

Galerei

• 
  Afrikan čuhunduz (2008, Tour d'Afrique)
• 
  Iisusan Pühän Südäikeran kafedraline päjumalanpert', vn 2001 nägu (riman katoline)
• 
  Islaman uz' pühäpert' kommunas I, vn 2014 nägu
• 
  Juridižiden da politižiden tedoiden universitet, rektorat (2021)
• 
  Gabriel Touré-läžundkodi (2007)
• 
  Bamakon rahvahidenkeskeižes lendimportas vl 2019
• 
  Bamakon päraudtestancijan sauvuz (kuvan tagamal) vl 2001

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (bamako.ml). (fr.)