Niger (jogi)

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Nigeran bassein vezijagandoiden röunoikš.

Niger-jogi (jorub.: Niger, Ọya, fr.: (le) fleuve Niger [(lə) flœv niʒɛʁ], angl.: Niger River [ˈnaɪdʒər ˈrɪvə]) om jogi Päivlaskmaižes Afrikas.

Jogen piduz om 4 180 km, se om koumanz' pitte Afrikas Nilan i Kongon jäl'ghe. Basseinan pind om 2 117 700 nellikkilometrad. Veden keskmäine mülü om 8 630 m³/s läz jogensud. Veden vozne mülü om 378 km³. Jogi tob 67 mln tonnoid nimad vodes, se om tarbhaine maižandusen täht.

Sijaližid nimitusid kätas muite «(sur') jogi»: augotase kuti Džoliba, sid' Meio, Eghirreu, Izo, Kvorra (Kuarra, Kovara), Baki-n-ruu.

Niger jokseb subekvatorialižedme vönedme, veden rajadused purutushe da letemaha oma znamasižed. Joginišk sijadase Gvinejan mägišton pautkil, 745 m valdmeren pindan päl, 240 km Atlantižes valdmerespäi. Niger om kos'kekaz jogi kaidanke alangištonke sen ülä- da alajoksmuses, avar da ven keskjoksmuses. Jogi sädab sokahad südäidel'tad keskjoksmusen zavodindas Malin keskuses, sen hijamad ühtenzoittas läz Timbuktu-lidnad. Niger lankteb Atlantižen valdmeren Gvinejan lahthe säden avarod del'tad 24 tuh. km² pindanke. Kaikiš suremb om Kaidži-vezivaradim järedanke GES:anke (15 km³, 760 MVt, vspäi 1968) Nigerijan päivlaskmas.

Niger-jogi läz Kulikoro-lidnad Mališ.

Niger-jogi jokseb läbi vides valdkundas (mödvedhe): Gvinei (joginišk suvipäivnouzmas), Mali, Niger, Benin (valdkundröunaks), Nigerii (del't).

Nigeran znamasižed ližajoged (mödvedhe): Sokoto, Kadun, Benue (hurad, kaik oma Nigerijas); Milo, Bani, Mekru (oiktad).

Sured lidnad Nigeran randoil (mödvedhe): Bamako (Malin pälidn), Niamei (Nigeran pälidn), Onič (Nigerii).

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.