Maižanduz

Vikipedii-späi
Satusen aig. Villän keradand jüvänobrädindkombainal (Sur' Britanii)

Maižanduz om ekonomikan sarak. Se om olmas varmitamha ristituid söndtavaroil (söm) da samha torhut tegimišton erasiden sarakoiden täht. Maižandusen sarak om üks' znamasižembišpäi, se om olmas kaikiš valdkundoiš da maiš. Läz üht milliardad ekonomižešti aktivižid ristituid radab mail'man maižanduses. Valdkundan söndtavarvaruitomuz rippub necen sarakon olendoišpäi. Nened tedod oma sidodud maižandusen problemoihe: agronomine tedo, živatvodind, melioracii, kazmusiden kazvatuz, mecankazvatuz.

Maižandusen augotižlibund om sidodud muga nimitadud tehmižen abutusiden «neolitižhe revolücijha». Nece kukerduz zavodihe läz 12 tuhad vot tagaz, produktoiden tegii ižanduz sündui, civilizacii šingotaškanzi.

Šingotesen istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Maižandusen kuvad Nakhtan kaumusel, Amuižen Egiptan 18. dinastijan aig

Maižanduz živatoiden kodikoičendanke da kazmusiden kazvatusenke sündui 10 tuhad vozid sid'sai agjahižel märal, i se vajehtui znamasižikš aigaližen manradandan aigaspäi. Ezmäižen kerdan zavottihe kazvatada da kerata kazmusid planan mödhe Päivlaskmaižes Azijas, Egiptas da Indijas, edel sidä niiden mectoižendoid keratihe.

Maižandusen šingotez oli ripmatoman neniš agjoiš: Pohjoine i Suvine Kitai, Sahel'-zon Afrikas, Uz' Gvinei, Indijan pala, Amerikan severz'-se regionid. Maižandusen mahtused — kastelend, äipöudoline sistem, heretused da gerbicidad — oma sätud amuižiš aigoiš, no paremboitihe niid i saihe hüvid rezul'tatoid vaiše 20. voz'sadal. Antropologižed i arheologižed tundištused Suvipäivlaskmaižen Azijan i Pohjoižen Afrikan erazvuiččiš sijišpäi ozutadas mecjüviden kävutandoid läz 20 tuhad vot sid'sai.

Ris da hirs' oma kodikoittud nügüdläižen Kitain territorijas 8000 vodel edel m.e., bobanvuiččed da sojanvuiččed kul'turad oliba jäl'ghižikš sigä. Vodele 5000 edel m.e. ris- da durr-kul'turad oliba sijaliženke kazvatusenke Sahel'-regionas. Sijaližed kul'turad oliba kodikoittud Päivlaskmaižes Afrikas, Udes Gvinejas i Efiopijas.

Nižun da erasiden bobanvuiččiden olendan todestused 6 voz'tuhas edel m.e. oma löutud Indan alangištos. Kul'tiviruihe apel'sinid niil-žo voz'tuhil. Läz 4 voz'tuhad edel m.e. kazvatihe nižud, herneht, kunžutan semnid, ozrad da mangoid Indan alangištos. Vodele 3500 edel m.e. puvillan kazvatuz änikoiči. 3000 vot edel m.e. aigemba kul'tiviruiškanzihe ris da rogosahar. Sured lidnad oliba indijalaižil, hüvin varmitadud vill'varažomad oliba niiš.

Amerikan igähižed rahvahad kodikoičiba kukruzad, kabakuzid, kartohkad da podsolnušnikad koumes regionas.

Šumerad löuziba maižandust sen nügüd'aigaižes el'genduses vodele 5500 edel meiden erad — levitadud intensivine manradand, monokul'turoiden olend olmas, organizuidud kastelend, specializiruidud töiden kävutand. Intensivine maižanduz varmitab äjal surembad ristitišton sagedust, mi mectusen, keradusen da poimindan mahtusiden kävutandan aigan. Se mugažo andab voimusid varata liigašt produktad sezonidenkeskeižen pordon, kävutandan da möndan (vajehtamižen) täht. Maižanduzedheotandoiden da fermeroiden olend olmas andoi voimust varmitada söndtavaroil ottud toižil radoil ristituiden surt lugumärad, se vei kaikenaigaižiden armijoiden sündundannoks.

Vspäi 1492 tetab Kolumban vajehtamine kazmusil da živatoil tegihe mail'man poliden keskes. Sen paloin, äi ristituid kaikedme mail'madme tundištihe tomatanke, kukruzanke da kartohkanke. Kul'turoiden äjüz' vei maižandusen kalendarin da primetoiden sündundannoks.

Mehanizacijan hered šingotez zavodihe 19. voz'sadan lopul. Traktorad, möhembas aigaspäi — kombainad, lasktas nügüd' vaumita maižanduzradoid lujas heredas, ogibaloiš masštaboiš.

Nügüd'aigan om severz' tedogipotezoid mail'mas, kudambad sel'gitadas maižandusen istorižen šingotesen süid: oazisan teorii, piran teorii, demografine teorii, evolücijan gipotez, kodikoičendan gipotez.

Sija ekonomikas[vajehta | vajehtada tekst]

Maižanduz kül'dütab ristitišton eziauguižid kulutuzmärid, mugažo se om udištajan torhuden purde nügüd'aigaižen tegimišton täht. Valdkundan ekonomikan tazopind nägub kerdalaz maižandusen palan mödhe kogosüdäiproduktas. Kävutadas mugažo maižandusen radnikoiden palad ekonomižešti aktivižen ristitišton keskes ozutamha ekonomikan olendad. Kaks' šingotesen tazopindad da maižanduztegimišton mahtust om olmas: ekstensivine i intensivine.

Ekstensivine šingotesen mahtuz — konz produkcijan pästand ližadub semenduzpindoiden levitandal, kabjživatišton lugumäran ližakazv, ottud maižandusel lugumäran ližadamine oma olmas. Mugoman ekonomikan valdkundad nimitase agrarižikš valdkundoikš. Mehanizacii, himizacii da melioracii oma vähän šingotadud niiš.

Intensivine šingotesen mahtuz harakterizuiše nenil tundusil: organizacii tedon mödhe, tehmižmahtusen kaikenaigaine ližaduz, uziden tehnologijoiden, maižanduzmašinoiden sistemiden, gerbicidoiden da miniraližiden heretusiden kävutand, tedoiden rezul'tatoiden otand kävutamižhe (genoman inženerii, biotehnologii, robototehnik da elektronik). Evropan da Pohjoižamerikan postindustrialižed valdkundad oma mugoiženke ekonomikanke, mugažo uded industrialižed valdkundad. «Vihand kukerduz» tegihe šingotadud maiš 20. voz'sadan keskuses. Ottud maižandushe pala om 2..6% ekonomižešti aktivižes ristitištos.

Söndtavaroiden pästandan ületandan krizis oleleb erasiš šingotadud valdkundoiš. Kaik om vastkarin agrarižiš valdkundoiš, sigä problem söndtavaroidenke (näl'g da alasömine) om üks' znamasižišpäi.

Šingotadud industrialižed valdkundad abutadas maižandusele, anttas aburahoid, hot' oliži ližakahamb vedada söndtavaroid vähän šingotadud maišpäi. Azj om siš, miše šingotadud maižanduz om valdkundan varuitomuden sisteman üks' paloišpäi, muga valdkundan rippund toižiš maišpäi tegese penembaks.

Sarakon da regioniden eriližused[vajehta | vajehtada tekst]

Maižandusen sarakon päeriližused:

  • Eläbiden organizmiden kazvandan da šingotesen londuseline process tegese biologižiden käskusiden mödhe. Ekonomine process šingotase finansižiden käsköiden mödhe. Pidab sättutada nenid processid.
  • Kazmused da živatad šingotadas voden hätkte ciklil londuseližiden süiden mödhe, sezonižuz om olmas maižanduses.
  • Maižandusen tehnologine process om sidodud londushe kinktas, holituzsferaspäi da tegimištospäi erineden. Mahuz om tehmižen päabutuz.

FAO:n specialistad znamoitas, miše kuivman pindan 78% om znamasiženke londuseliženke röunadusenke manradandan šingotesen statjas, völ 13% oma madalanke produktivižusenke. Vaiše kuivman 9% sättub manradandale, andab keskmäšt da korktad produktivižust. Vl 2009 37,6% kaikes kuivmaspäi kävutihe maižanduses, neniden procentoiden keskes 25,8% kävutihe omaluižikš, 10,6% oli künttud, 1,2% — semetud äivoččed kul'turad.[1]

Agrarižed resursad i maižandusen specializacii erinedas lujas regionidme. Erištadas viž termišt vöd, ičeze kazmusiden da živatoiden keraduz kezvatase kaikuččes niišpäi.

  1. Vilu vö om Evrazijan da Pohjoižamerikan levedad pohjoižed avaruded. Manradandan olend om röunatud lämuden vajagudel da igähižel rougul. Kazmusiden kazvatuz voib olda vaiše kattud gruntas. Pedranvodind šingotase alaproduktivižil omaluižil.
  2. Rainiž vö om Evrazijan da Pohjoižamerikan sured territorijad, mugažo kaid sarg Andiden suves. Lämuden vähähkod resursad röunatas voimusižiden kul'turoiden keradust, se om heredašti küpsnijad kul'turad — hahkad villäd, maplodud, erased jur'plodud, aigaline kartohk). Manradand šingotase erasidme tahoidme.
  3. Ven vö — se om massižen manradandan vö. Levigandusen regionad oma Patagonii, Čilin randpol', Tasmanii-sar' da Uz' Zelandii suvižes šurupoliškos; pohjoižes šurupoliškos — läz kaik Evrop (päiči suvižiš pol'sariš), Sibirin, Edahaižen Päivnouzmpolen da Kanadan suvi, Mongolii, Tibet, Kitai da AÜV:oiden pohjoižpäivnouzm. Kündmižma otab kožujiden reljefan mödhe territorijoiden enambust (60-70 procenthasai). Täs kul'turoiden leved keraduz kazvatase: nižu, ozr, rugiž, kagr, pölvaz, kartohk, maplodud, jur'plodud, sötmižheinäd. Sen ližaks mugomad kul'turad kazdas vönen suvipoles: kukuruz, podsolnušnik, ris, vinmarj, fruktižed da ploduižed pud. Omaluižed ottas röunatud pind mägiden pautkil da aridižiš zonoiš.
  4. Läm' vö sättub subtropižele geografižele vönele. Se om kaikil kontinentil päiči Antarktidas. Sebaidab Keskmeren randpolid, AÜV:oiden da Meksikan tobmad palad, om mugažo Argentinas, Čiliš, Afrikan da Avstralijan suves, Suvikitaiš. Täs kazvatadas kaks' satust vodes: tal'vel — venon vönen kul'turoid (vill'kazmused, maplodud); kezal — tropižid üks'voččid (puvill) vai äivoččid kazmusid (olivanpu, citrusižed, čai, grekan pähkim, inžir). Omaluižiden produktivižuz om madal.
  5. Räk vö otab Afrikan da Suviamerikan surid avaruzid, Avstralijan tobmad palad, Malajan sarišt, Arabijan pol'sar', Suviazii. Kazvatadas nenid kazmusid: kofepu da šokoladpu, finikpal'm, batat, maniok. Sur'kulud omaluižed sijadasoiš kuivahkoiš zonoiš hüveta kazmusištota.

Struktur[vajehta | vajehtada tekst]

Maižanduz mülüb agrotegimištkompleksha i mülütab alemba kirjutadud päsarakoid:

Maižandushe sidodud vepsän muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Ken rahnob, se i söb.
  • Keväz'vihm kazvatab, sügüz'vihm kadotab.
  • Min ištutad, sen kaivad-ki.
  • Min semendad, sen i rahnod.
  • Semendajad ala sa, a kegonpanii sa.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Land use (Man pindan kävutand) //FAO Statistical Yearbook 2009 Vol. 4. — Fao.org. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]