Meksik

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad
Estados Unidos Mexicanos
 Flag
Flag of Mexico.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Mexico.svg
Pälidn Mehiko
Eläjiden lugu (2013) 118 395 054[1] ristitud
Pind 1 964 375 km²
Meksikan Ühtenzoittud ValdkundadEstados Unidos Mexicanos
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Enrike Penja Njeto
Religii hristanuskond
Valüt meksikan peso (MXN)
Internet-domen .mx
Telefonkod +52
Aigvö tal'vel UTC-8...-6
kezal UTC-7...-5

Meksik (isp. México), oficialižikš — Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad[2] (isp. Estados Unidos Mexicanos), om valdkund Pohjoižamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Mehiko.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1810 sügüz'kun 16. päiväl Meksik tedoti ripmatomudes Ispanijaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Meksikan reljefan kart.

Meksik röunatab AÜV:oidenke pohjoižes (mavaldkundröunan piduz — 3155 km), Belizanke (276 km) da Gvatemalanke (958 km) longibokas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmrandad lainištab Tünen valdmeren Kalifornijan laht, päivnouzmrandad — Kariban meren Meksikan laht. Ühthine randanpird — 9330 km.

Klimat om subtropine da tropine.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, hobed, kuld, vas'k, cink, hahktin, londuseline gaz; toižed varad — mec (otab man koumandest).

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Meksikan alakodin käskusenandai San Lázaro-pert'kulu Mehikos.

Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident. Hänen valdatusiden strok om 6 vot, toižen strokun voimuseta. Prezident paneb ministrid radnikusile.

Meksikan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat 128 ristitunke, kudambid valitas 6 vodeks. Alakodi om Deputatoiden Kodi, 500 ristitud valdatusiden strokunke 3 vot.

Prezidentad valitihe järgkerdan vl 2012 heinkun 1. päiväl, nügüdläine prezident om Enrike Penja Njeto.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Meksikan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Meksik alajagase 31 valdkundha (štatha, isp. estados) da ühthe federaližhe ümbrikho (isp. Distrito Federal) — Mehiko-pälidnha. Kaik nened regionad nimitadas federaližikš ühtnikoikš (isp. Entidades federativas).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Meksikas elädas meksikalaižed.

Valdkundas om 10 lidnad-millionerad: Mehiko, Gvadalahar, Monterrei, Puebl, Ekatepek, Tihuan, Leon, Sjudad Huares, Nesaual'kojotl', Sapopan.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Meksikan päeksport om avtod, jüguavtod, traktorad da likkuimiden varapalad (17%), televizorad da radiooigendimed (14%), kivivoi (11%); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4%), elektroveimed da elektroavtomatad (4%), fruktad da maplodud (3%), sobad (3%), kuld (2%), medicinine instrument (2%), ištmed (1%), vilugoitimed (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. México, Proyecciones de Población. — Consejo Nacional de Población (CONAPO) (isp.)
  2. Meksik. — Venäman röunantagaižiden azjoiden ministruz (mid.ru). (12-28-2005) (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago