Meksik

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad
Estados Unidos Mexicanos
 Flag
Flag of Mexico.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Mexico.svg
Pälidn Mehiko
Eläjiden lugu (2018) 125,959,205[1] ristitud
Pind 1,964,375 km²
Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad Estados Unidos Mexicanos
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Andres Manuel' Lopes Obrador
Päministr ei ole olmas
Religii hristanuskond
Valüt meksikan peso (MXN)
Internet-domen .mx
Telefonkod +52
Aigvö tal'vel UTC−8..−6
kezal UTC−7..−5

Meksik (isp.: México), oficialižikš — Meksikan Ühtenzoittud Valdkundad[2] (isp.: Estados Unidos Mexicanos), om valdkund Pohjoižamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Mehiko.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1810 16. päiväl sügüz'kud Meksik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi. Zavottihe sodad ripmatomudes, i vl 1821 Ispanii allekirjuti Kordovan kožundkirjutest i tundišti Meksikan ripmatomut. Vll 1846−1848 AÜV okkupirui valdkundan tobmad palad Mehiko-pälidnanke, sen jäl'ghe Meksik kadoti territorijan enamba pol't — AÜV:oiden nügüdläižed Kalifornii, Nju-Meksiko i toižiden štatoiden palad.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1814. Nügüdläine üks'toštkümnenz' lugul Konstitucii[3] om vahvištadud vl 1917, vajehtihe sidä läz joga vodel, vn 2018 versii om väges.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Meksikan reljefan kart.

Meksik röunatab AÜV:oidenke pohjoižes (mavaldkundröunan piduz — 3155 km), Belizanke (276 km) da Gvatemalanke (958 km) longibokas. Ühthine röunoiden piduz — 4389 km. Valdkundan päivlaskmaižed randad lainištab Tünen valdmeren Kalifornijan laht, päivnouzmrandad — Kariban meren Meksikan laht. Ühthine randanpird om 9330 km.

Klimat om subtropine da tropine.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, hobed, kuld, vas'k, cink, hahktin, londuseline gaz; toižed varad — mec (otab man koumandest).

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Meksikan alakodin käskusenandai San Lázaro-pert'kulu Mehikos.

Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente). Hänen valdatusiden strok om kuz' vot, toižen strokun voimuseta. Prezident om ohjastusen-ki pämez', paneb ministrišton (isp. Gabinete Legal) ühtnijoid radnikusile.

Meksikan parlament om kaks'kodine Generaline Kongress (isp.: Congreso de la Unión vai Congreso General de los Estados Unidos Mexicanos). Üläkodi om Senat (isp.: Senado de la República, täuz' oficialine nimituz Cámara de Senadores del H. Congreso de la Unión) 128 ristitunke, kudambid valitas kudeks vodeks, voib valitas kahtišti. Alakodi om Deputatoiden Kodi (isp.: Cámara de Diputados), 500 ristitud valdatusiden strokunke koume vot, üks' partii ei voi otta enamba mi 300 sijad.

Valitihe prezidentad i parlamentan kodiden ühtnijoid jäl'gmäižen kerdan üleižil järgenduseližil valičendoil (1. heinku 2018, 64. kucund), nügüdläine prezident om Andres Manuel' Lopes Obrador (sai 52,96% änid), tuleb radho vn 2018 1. päiväspäi tal'vkud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Meksikan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Meksik jagase 31 valdkundha (štatha, isp.: estados) da ühthe federaližhe ümbrikho (isp.: Distrito Federal) — Mehiko-pälidnha. Kaik nened regionad nimitadas federaližikš ühtnikoikš (isp.: Entidades federativas).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Meksikas elädas meksikalaižed, valdkund ei keradand andmusid etnosan mödhe rahvahanlugemižen aigan. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 118,395,054 ristitud[4]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Eläjad kodikelen mödhe (2005): vaiše ispanijan kel' — 92,7%, ispanine i igähižen rahvahan kel' — 5,7%, vaiše igähižen rahvahan kel' — 0,8%, märhapanendata — 0,8%.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 82,7%, vižkümnenden päivän jumalankodikund — 1,6%, Jehovan tundištajad — 1,4%, toižed evangeližed jumalankodikundad — 5,0%, toižed uskojad — 1,9%, religijatomad — 4,7%, märhapanendata — 2,7%.

Valdkundas om 10 lidnad-millionerad: Mehiko, Gvadalahar, Monterrei, Puebl, Ekatepek, Tihuan, Leon, Sjudad Huares, Nesaual'kojotl', Sapopan. Lidnalaižiden pala om 80,7% (2020).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Meksikan päeksport om avtod, jüguavtod, traktorad da likkuimiden varapalad (17%), televizorad da radiooigendimed (14%), kivivoi (11%); toine eksport — digitaližed ladimed oigendamha andmusid (4%), elektroveimed da elektroavtomatad (4%), fruktad da maplodud (3%), sobad (3%), kuld (2%), medicinine instrument (2%), ištmed (1%), vilugoitimed (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Meksikan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Meksik. — Venäman röunantagaižiden azjoiden ministruz (mid.ru). (12-28-2005) (ven.)
  3. Meksikan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  4. México, Proyecciones de Población (Meksik, ristitišton endustused). — Consejo Nacional de Población (CONAPO, conapo.gob.mx). (isp.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago