Mine sisu juurde

Bagaman Sared

Vikipedii-späi
Bagaman Sariden Ühtnend
Commonwealth of the Bahamas
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Nassau
Eläjiden lugu (2018) 332,634[1] ristitud
Pind 13,939 km²
Bagaman Sariden Ühtnend Commonwealth of the Bahamas
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Karl Koumanz'
Päministr Hjubert Minnis
Religii hristanuskond
Valüt Bagaman Sariden dollar (BSD)
Internet-domen .bs
Telefonkod +1−242
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4

Bagaman Sared (angl.: The Bahamas [bəˈhɑːməz]), täuz' oficialine nimituz — Bagaman Sariden Ühtnend (angl.: Commonwealth of the Bahamas), om valdkund ühtennimižil saril Pohjoižamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Nassau, valdkundan ristitišton läz nelläd videndest eläb siš.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1973 heinkun 10. päiväl Bagaman Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan konstitucii[2] tuli väghe sil-žo päiväl.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Bagaman Sariden geografine kart.

Bagaman Sared sijadase pohjoižpoles Kubalpäi da Kariban merelpäi, suvipäivnouzmpoles AÜV:oiden Florid-štataspäi. Kaik om läz seičemed sadad sart sarištos, sured koumekümne niišpäi oma elänzoittud. Valdkundan pind om 13,939 km². Valdkundan randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 3542 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Alvernii-kukkaz Ket-sarel, 62 m ü.m.t. kortte.

Londuseližed varad oma keitandsol, aragonit, mec, kala, väghine mahuz.

Politine sistem[vajehta | vajehtada tekst]

Bagaman Sariden parlamentan panoram Nassaus.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke. Valdkundan pämez' om britanine kunigaznaine — Elizavet Toine. Päministr (angl.: Prime Minister of The Commonwealth of The Bahamas) om otnuden tobmut parlamentan alakodiš partijan lider.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 16 ühtnijanke, jenaral-gubernator vahvištab heid. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 38 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Bagaman päjärgvaličendad, sidä kesken parlamentan alakodihe, oliba vl 2017 semendkun 10. päiväl. Nügüdläine Kornelius Elvin Smit-jenaral-gubernator om radnikuses vs 2019 kezakun 28. päiväspäi. Enzne jenaral-gubernator om Margerit Pindling, hän oli otnu radsijad vozil 2014−2019. Vs 2017 semendkun 11. päiväspäi Hjubert Minnis radab päministran. Edeline päministr om Perri Kristi (2002−2007 i 2012−2017).

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

   Kacu kirjutuz: Bagaman Sariden administrativiž-territorialine jagand.

Bagaman Sared jagasoiš 31 ümbrikoks (angl.: district).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Bagaman Saril elädas bagamalaižed. Vl 2009 eläjiden lugu oli 338 956 ristitud, vl 2014 — 321 834 ristitud.

Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 90,6%, evropalaižed — 4,7%, segoitadud augotižlibundanke (afrikalaižed evropalaižidenke) — 2,1%, toiženke augotižlibundanke — 1,9%, märhapanendata — 0,7%.

Eläjiden tobj pala oma hristanuskojad: protestantad — 69,9%, riman katolikad — 12%, toižed hristanuskojad — 13%, toižed uskojad — 0,6%, religijatomad — 1,9%, märhapanendata — 2,6% (2010).

Toižed sured lidnad (enamba 10 tuh. ristituid vn 2009 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Friport, Uest End. Lidnalaižiden pala om 83,2% (2020).

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Turizm da bankad anttas läz pol't valdkundan kogosüdäiproduktad.

Vl 2009 Bagaman Sariden päeksport oli polistiren (21%), hil'voižim da nukleinmuiktused (18%), kala da merenproduktad (11%); toine eksport — mašiništ (3%), kived (3%), parfümerii (3%), keitandsol (2%), käziinstrument (2%), raud da teraz (2%), avtod da likutimiden varapalad (2%), sodalaivad (1%), cement (1%).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Bagaman Sariden ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Bagaman Sariden Konstitucijan tekst vn 2006 redakcijas laws.bahamas.gov.bs-saital. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago