Mine sisu juurde

Dominik

Vikipedii-späi
Dominikan Ühtnend
The Commonwealth of Dominica
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Rozo
Eläjiden lugu (2018) 74,027[1] ristitud
Pind 751 km²
Dominikan Ühtnend The Commonwealth of Dominica
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Sil'vani Börton
Päministr Ruzvel't Skerrit
Religii hristanuskond
Valüt päivnouzmkariban dollar (XCD)
Internet-domen .dm
Telefonkod +1−767
Aigvö UTC−4

Dominik (angl.: Dominica [dəˈmɪnɨkə], sijaline virkand [ˌdɒmɪˈniːkə]), täuz' oficialine nimituz — Dominikan Ühtnend (angl.: The Commonwealth of Dominica), om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Rozo.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1978 kül'mkun 3. päiväl Dominik tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan nügüdläine Konstitucii[2] tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Dominikan geografine kart

Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaižidenke sar'hižidenke departamentoidenke, ned oma Gvadelup lodehpoles i Martinik suvipäivnouzmpoles. Randanpird om 148 km.

Dominik om sar' vulkanižen augotižlibundanke, severz'-se lamoimägid om sarel. Lugetas niid sambnuzil, aktivižuz ozutase geizeroiden, huliden purtkiden i peniden kehujiden järviden nägul. Kaikiš korktemb čokkoim om Djabloten-vulkan, 1447 metrad kortte valdmeren pindan päl.

Tropižed vihmmecad kattas mägiden pautkid. Hätkeližed valeged oleldas saren südäimes. Om kuivahkoid tahoid Dominikan päivlaskmaižel randal.

Londuseližed varad oma mec, gidroenergii, väghine mahuz.

Politine sistem[vajehta | vajehtada tekst]

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Commonwealth of Dominica). Parlament valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas, koumanz' strok om kel'tud Konstitucijal. Prezident paneb radsijha päministrad (Prime Minister), mugažo toižid ministrid päministran nevondan mödhe. Kaik ministrad oma sil-žo aigal parlamentan ühtnijad.

Parlament om üks'kodine. Se om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 32 ühtnijanke: 21 heišpäi kaik rahvaz valičeb, ühesad — prezident vai valitud ühtnijad pandas radsijha, kaks' oms eriližed radnikad. Valdatusiden strok om viž vot.

Vn 2019 6. päiväl tal'vkud Dominikan järgvaličendad oliba valdkundan parlamentha. Vn 2023 27. päiväl sügüz'kud parlament valiči nügüdläšt Sil'vani Börton-prezidentad, hän otab radnikust vn 2023 redukun 2. päiväspäi. Edeline prezident om Čarl'z Savarin, han radoi kaht strokud jäl'geten (reduku 2013 — reduku 2023). Ruzvel't Skerrit radab päministran vn 2004 vilukun 8. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

   Kacu kirjutuz: Dominikan administrativiž-territorialine jagand.

Dominik jagase kümneks administrativižeks tulendaks (angl.: parish).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Dominikas elädas dominikalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 73 449 ristitud.

Eläjad augotižlibundan mödhe (2001): afrikalaižed — 86,6 %, segoitadud rodul — 9,1 %, indejalaižed — 2,9 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,4 %.

Uskondan mödhe (2001): riman katolikad — 61,4 %, protestantad — 28,6 %, rastafarilaižed — 1,3 %, Jehovan tundištajad — 1,2 %, toižed uskojad — 0,3 %, religijatomad — 6,1 %, märhapanendata — 1,1 %.

Vl 2001 kaik oli 15 eländpunktad enamba mi üks' tuha kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 71,1 % (2020).

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2009 Dominikan päeksport oli bananad (39 %), muil (22 %); toine eksport — kakao (4 %), medicinižed instrumentad, raud, sobad, kived, elektromašiništ, laivad da venehed. Vl 2017 valdkundan päeksport oli laivad passažiroiden i jüguiden täht (32 %), himižed substancijad (10 %: pirdandmujud, void-essencijad, produktad hibusiden täht, specialižed zelläd), kakao (8 %), tabak (7 %), medicinižed instrumentad (5 %); toine eksport — toine söm da jomad, raud da sen ühthesuladused, sobad, transmissijad, elektromašiništ, plastiktegesed.

Dominik om beneficiarii (sal'hensai) Kariban valdkundoiden röunmaksatomas torguindaspäi AÜV:oidenke.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Dominikan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Dominikan Konstitucii Ühtnendan oficialižel dominica.gov.dm-portalal. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago