Dominik

Dominikan Ühtnend
The Commonwealth of Dominica
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Rozo
Eläjiden lugu (2018)	74,027 ristitud
Pind	751 km²
Kel'	anglijan
Valdkundan pämez'	Čarl'z Savarin
Päministr	Ruzvel't Skerrit
Religii	hristanuskond
Valüt	päivnouzmkariban dollar (XCD)
Internet-domen	.dm
Telefonkod	+1−767
Aigvö	UTC−4

Dominik (angl.: Dominica [dəˈmɪnɨkə], sijaline virkand [ˌdɒmɪˈniːkə]), täuz' oficialine nimituz — Dominikan Ühtnend (angl.: The Commonwealth of Dominica), om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Rozo.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1978 kül'mkun 3. päiväl Dominik tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan nügüdläine Konstitucii^[2] tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Dominikan geografine kart.

Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaižidenke sar'hižidenke departamentoidenke, ned oma Gvadelup lodehpoles i Martinik suvipäivnouzmpoles. Randanpird om 148 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Djabloten-vulkan, 1447 metrad kortte valdmeren pindan päl.

Londuseližed varad oma mec, gidroenergii, väghine mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Commonwealth of Dominica). Parlament valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Prezident paneb radsijha päministrad (Prime Minister), mugažo toižid ministrid päministran nevondan mödhe. Kaik ministrad oma sil-žo aigal parlamentan ühtnijad.

Parlament om üks'kodine. Se om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 32 ühtnijanke: 21 heišpäi kaik rahvaz valičeb, 9 — prezident vai valitud ühtnijad pandas radsijha, 2 — eriližed radnikad. Valdatusiden strok om viž vot.

Vn 2019 6. päiväl tal'vkud Dominikan järgvaličendad oliba valdkundan parlamentha. Vn 2013 30. päiväl sügüz'kud parlament valiči nügüdläšt Čarl'z Savarin-prezidentad, hän radab kahtenden strokun jäl'geten. Ruzvel't Skerrit radab päministran vs 2004 vilukun 8. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kacu kirjutuz: Dominikan administrativiž-territorialine jagand.

Dominik jagase kümneks administrativižeks tulendaks (angl.: parish).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Dominikas elädas dominikalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 73 449 ristitud.

Eläjad augotižlibundan mödhe (2001): afrikalaižed — 86,6%, segoitadud rodul — 9,1%, indejalaižed — 2,9%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,4%.

Uskondan mödhe (2001): riman katolikad — 61,4%, protestantad — 28,6%, rastafarilaižed — 1,3%, Jehovan tundištajad — 1,2%, toižed uskojad — 0,3%, religijatomad — 6,1%, märhapanendata — 1,1%.

Vl 2001 kaik oli 15 eländpunktad enamba mi 1 tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 71,1% (2020).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Dominikan päeksport oli bananad (39%), muil (22%); toine eksport — kakao (4%), medicinižed instrumentad, raud, sobad, kived, elektromašiništ, laivad da venehed. Vl 2017 valdkundan päeksport oli laivad passažiroiden i jüguiden täht (32%), himižed substancijad (10%: pirdandmujud, void-essencijad, produktad hibusiden täht, specialižed zelläd), kakao (8%), tabak (7%), medicinižed instrumentad (5%); toine eksport — toine söm da jomad, raud da sen ühthesuladused, sobad, transmissijad, elektromašiništ, plastiktegesed.