Dominik

Dominikan Ühtnend
The Commonwealth of Dominica

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Rozo
Eläjiden lugu (2018)	74,027 ristitud
Pind	751 km²
Kel'	anglijan
Valdkundan pämez'	Sil'vani Börton
Päministr	Ruzvel't Skerrit
Religii	hristanuskond
Valüt	päivnouzmkariban dollar (XCD)
Internet-domen	.dm
Telefonkod	+1−767
Aigvö	UTC−4

Dominik (angl.: Dominica [ˌdɒmɪˈniːkə] vai [dəˈmɪnɪkə], sijaline virkand [ˌdɒmɪˈniːkə]), täuz' oficialine nimituz — Dominikan Ühtnend (angl.: The Commonwealth of Dominica), om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Rozo.

Istorii

Vn 1978 kül'mkun 3. päiväl Dominik tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Valdkundan nügüdläine Konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Dominikan geografine kart (2011)

Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaižidenke sar'hižidenke departamentoidenke, ned oma Gvadelup lodehpoles i Martinik suvipäivnouzmpoles. Randanpird om 148 km.

Dominik om sar' vulkanižen augotižlibundanke, severz'-se lamoimägid om sarel. Lugetas niid sambnuzil, aktivižuz ozutase geizeroiden, huliden purtkiden i peniden kehujiden järviden nägul. Kaikiš korktemb čokkoim om Djabloten-vulkan, 1447 metrad kortte valdmeren pindan päl.

Tropižed vihmmecad kattas mägiden pautkid. Hätkeližed valeged oleldas saren südäimes. Om kuivahkoid tahoid Dominikan päivlaskmaižel randal.

Londuseližed varad oma mec, gidroenergii, väghine mahuz.

Politine sistem

Dominikan parlamentan sauvuz Rozo-pälidnas, viluku 2019

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Commonwealth of Dominica). Parlament valičeb händast videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas, koumanz' strok om kel'tud Konstitucijal. Prezident paneb radsijha päministrad (Prime Minister), mugažo toižid ministrid päministran nevondan mödhe. Kaik ministrad oma sil-žo aigal parlamentan ühtnijad.

Parlament om üks'kodine. Se om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 32 ühtnijanke: 21 heišpäi kaik rahvaz valičeb, ühesad — prezident vai valitud ühtnijad pandas radsijha, kaks' oms eriližed radnikad. Valdatusiden strok om viž vot.

Vn 2019 6. päiväl tal'vkud Dominikan järgvaličendad oliba valdkundan parlamentha. Vn 2023 27. päiväl sügüz'kud parlament valiči nügüdläšt Sil'vani Börton-prezidentad, hän otab radnikust vn 2023 redukun 2. päiväspäi. Edeline prezident om Čarl'z Savarin, han radoi kaht strokud jäl'geten (reduku 2013 — reduku 2023). Ruzvel't Skerrit radab päministran vn 2004 vilukun 8. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Dominikan administrativiž-territorialine jagand.

Dominik jagase kümneks administrativižeks tulendaks (angl.: parish).

Eläjad

Dominikas elädas dominikalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 73 449 ristitud.

Eläjad augotižlibundan mödhe (2001): afrikalaižed — 86,6 %, segoitadud rodul — 9,1 %, indejalaižed — 2,9 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 1,4 %.

Uskondan mödhe (2001): riman katolikad — 61,4 %, protestantad — 28,6 %, rastafarilaižed — 1,3 %, Jehovan tundištajad — 1,2 %, toižed uskojad — 0,3 %, religijatomad — 6,1 %, märhapanendata — 1,1 %.

Vl 2001 kaik oli 15 eländpunktad enamba mi üks' tuha kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 71,1 % (2020).

Ižanduz

Dominik om šingotai agrarine ma. Bananoiden eksport i finansižed holitišed oma ižandusen alusikš. Ižandusen toižed sarakod oma muilan, kokosvoin i kopran tehmine, turizm, cementblokoiden, meblin i kengiden pästand. Dominik om beneficiarijaks (sal'hensajaks) Kariban valdkundoiden röunmaksatomas torguindaspäi AÜV:oidenke.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2013 andmused): maižanduz 15,7 %, tegimišt 15,6 %, holitišiden sfer 68,7 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 2002: maižanduz 40 %, tegimišt 32 %, holitišiden sfer 28 %.

Vl 2009 valdkundan päeksport oli bananad (39 %), muil (22 %); toine eksport — kakao (4 %), medicinižed instrumentad, raud, sobad, kived, elektromašiništ, laivad da venehed. Vl 2017 valdkundan päeksport oli laivad passažiroiden i jüguiden täht (32 %), himižed substancijad (10 %: pirdandmujud, void-essencijad, produktad hibusiden täht, specialižed zelläd), kakao (8 %), tabak (7 %), medicinižed instrumentad (5 %); toine eksport — toine söm da jomad, raud da sen ühthesuladused, sobad, transmissijad, elektromašiništ, plastiktegesed. Importan pätavarad oma londuseline gaz, toreh i ümbriratud kivivoi, lebuastjad i avtod. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma Bagamad i Kariban basseinan mad (Dominikan eksportan kaks' videndest), AÜV (importan 51 %).

Irdkosketused

• Dominikan Ühtnendan oficialine portal (dominica.gov.dm). (angl.)