Gonduras

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Gondurasan Tazovaldkund
República de Honduras
 Flag
Flag of Honduras.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Honduras.svg
Pälidn Tegusigal'p
Eläjiden lugu (2018) 9 182 766[1] ristitud
Pind 112 090 km²
Gondurasan Tazovaldkund República de Honduras
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Huan Orlando Ernandes
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt Gondurasan lempir (HNL)
Internet-domen .hn
Telefonkod +504
Aigvö UTC−6

Gonduras, täuz' oficialine form — Gondurasan Tazovaldkund (isp.: República de Honduras [reˈpuβlika ðe onˈduɾas]), om valdkund Keskuzamerikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tegusigal'p.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimituz ispanijan kelel (Honduras) znamoičeb «süvüded».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Gonduras tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vl 2009 sodakukerduz tegihe valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii om kahtenz'toštkümnenz' lugul, se tuli väghe vl 1982 i om väges voziden 1984−2013 vajehtusidenke.[2]

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gondurasan topografine kart.

Gonduras om mavaldkundröunoiš Nikaraguanke suvipäivnouzmas (röunan piduz — 940 km), Sal'vadoranke suvipäivlaskmas (391 km) da Gvatemalanke päivlaskmas (244 km). Ühthine röun kuivmadme — 1575 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri (randanpird — 669 km), suvižed randad lainištab Tün' valdmeri (Fonsekan laht, 163 km). Ühthine randanpird om 832 km.

Gondurasan territorijan tobj pala om mägišt. Kaikiš korktemb čokkoim om Serro Las Minas-mägi, 2870 m kortte valdmeren pindan päl. Pened manrehkaidused oma paksud. Kaikiš znamasižembad joged oma Ulua, Patuk da Aguan.

Randišton klimat om tropine passatine, mägištol ven klimat om. Kaikuččen kun kesklämuz om +22..+26 C° randištol, mägištol kesklämuz vajehtab znamasižemb voden aigan (+10..+22 C°). Paneb sadegid 3000 mm keskmäras, enamba kaiked — Kariban mererandpolel, pohjoiž- da päivnouzmpautkil. Vihmsezon oleskeleb man südäimes da suves semendkul-redukul, Tünen valdmererandištol — sügüz'kul-vilukul. Kovad tulleid oma paksud.

Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, vas'kkivend, hahktin, cink, antimonii, raudkivend, kivihil'; toižed varad oma mec, gidroenergii, kala.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Prezidentan pert'kulu Tegusigal'pas.

Gonduras om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund kaks'partijaliženke sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, vspäi 2015 strokuiden lugu om röunatusita (edel lasktihe üks'jäšt strokud). Ministrad da koume varaprezidentad oma abuiš prezidental.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Kongress (isp.: Congreso Nacional). Rahvaz valičeb sen 128 ühtnijoid (diputados) mugažo nelläks vodeks.

Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb 9 sudijaspäi da 7 varasudijaspäi.

Gondurasan päjärgvaličendad oliba vn 2017 26. päiväl kül'mkud. Vs 2014 vilukun 27. päiväspäi nügüdläine Huan Orlando Ernandes-prezident tuleb radho, sai vn 2013 valičendol 36,89% änid, vn 2017 — 42,95%.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Gondurasan administrativiž-territorialine jagand.

Gonduras jagase 18 departamentaks (isp.: departamento) ühtenke pälidnan ümbrikonke. Departamentad alajagasoiš municipalitetoikš (isp. municipio, vl 2008 niid oli 285).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gondurasas elädas gondurasalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišton lugu oli 8 598 561 eläjad.

Ristitišt augotižlibundan mödhe: mestizo (segoitadud indejalaižed evropalaižidenke) — 90%, indejalaižed — 7%, afrikalaižed — 2%, evropalaižed — 1%. Uskondan mödhe (2014): riman katolikad — 46%, protestantad — 41%, ateistad — 10%, toižed uskojad — 3%.

Lidnalaižiden pala om 57,7% (2019). Gondurasan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): San Pedro Sul, Čolom, La Seib, El' Progreso. Vl 2010 kaik oli 32 lidnad enamba 10 tuh. ristitištonke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2012 Gondurasan päeksport oli erazvuiččed sobad (40%), kofe (10%), počtmarkad (6%); toine eksport — elektroveimed (sidä kesken optižkabeläd), bananad, pal'mvoi, sigarad, kivivoin gazad, muil, kuld.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Gondurasan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 1982 Gondurasan Konstitucii vajehtusidenke vhesai 2013 constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago