Gonduras

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Gondurasan Tazovaldkund
República de Honduras
 Flag
Flag of Honduras.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Honduras.svg
Pälidn Tegusigal'p
Eläjiden lugu (2014) 8 598 561[1] ristitud
Pind 112 090 km²
Gondurasan Tazovaldkund República de Honduras
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Huan Orlando Ernandes
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt Gondurasan lempir (HNL)
Internet-domen .hn
Telefonkod +504
Aigvö UTC-6

Gonduras, täuz' oficialine form — Gondurasan Tazovaldkund (isp.: República de Honduras), om valdkund Keskuzamerikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tegusigal'p.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimituz ispanijan kelel (Honduras) znamoičeb «süvüded».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1821 sügüz'kun 15. päiväl Gonduras tedoti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vl 2009 sodakukerduz oli valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii (kahtenz'toštkümnenz') tuli väghe vl 1982 (voziden 1984-2005 vajehtusidenke)[2].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gondurasan topografine kart.

Gonduras om mavaldkundröunoiš Nikaraguanke suvipäivnouzmas (röunan piduz — 940 km), Sal'vadoranke suvipäivlaskmas (391 km) da Gvatemalanke päivlaskmas (244 km). Ühthine röun kuivmadme — 1575 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri (randanpird — 669 km), suvižed randad lainištab Tün' valdmeri (Fonsekan laht, 163 km). Ühthine randanpird om 832 km.

Gondurasan territorijan tobj pala om mägišt. Kaikiš korktemb čokkoim om Serro Las Minas-mägi, 2870 m valdmeren pindan päl. Pened manrehkaidused oma paksud. Kaikiš znamasižembad joged oma Ulua, Patuk da Aguan.

Randišton klimat om tropine passatine, mägištol om ven klimat. Kaikuččen kun kesklämuz om +22...+26°C randištol, mägištol kesklämuz vajehtab znamasižemb voden aigan (+10...+22°C). Paneb sadegid 3000 mm keskmäras, enamba kaiked — Kariban mererandpolel, pohjoiž- da päivnouzmpautkil. Vihmsezon man südäimes da suves om semendkul-redukul, a Tünen valdmererandištol — sügüz'kul-vilukul. Kovad tulleid oma paksud.

Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, vas'kkivend, hahktin, cink, antimonii, raudkivend, kivihil'; toižed oma mec, gidroenergii, kala.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Prezidentan pert'kulu Tegusigal'pas.

Gonduras om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund kaks'partijaližen sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident (rahvaz valičeb händast 4 vodeks, toižen strokun voimuseta), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Ministrad da koume varaprezidentad oma abuiš prezidental.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Kongress (isp. Congreso Nacional), sen 128 ühtnijoid (diputados) mugažo rahvaz valičeb 4 vodeks.

Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb 9 sudijad da 7 varasudijad.

Gondurasan päjärgvaličendad oliba vl 2013 kül'mkun 24. päiväl. Vs 2014 vilukun 27. päiväspäi nügüdläine Huan Orlando Ernandes-prezident tuli radho (sai 36,89%).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Gondurasan administrativiž-territorialine jagand.

Gonduras alajagase 18 departamentha (isp. departamento) da uhthe pälidnan ümbrikho. Departamentad alajagase municipalitetha (vl 2008 niid oli 285) (isp. municipio).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gondurasas elädas gondurasalaižed.

Gondurasan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha): San Pedro Sul, Čolom, La Seib, El' Progreso. Vl 2010 kaik oli 32 lidnad enamba 10 tuh. ristitištonke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2012 Gondurasan päeksport oli erazvuiččed sobad (40%), kofe (10%), počtmarkad (6%); toine eksport — elektroveimed (sidä kesken optižkabeläd), bananad, pal'mvoi, sigarad, kivivoin gazad, muil, kuld.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vl 2014 Gondurasan ristitišton endustuz heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Nügüdläine Gondurasan Konstitucii. — Congresonacional.hn. (isp.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago