Gonduras

Gondurasan Tazovaldkund
República de Honduras

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Tegusigal'p
Eläjiden lugu (2018)	9,182,766 ristitud
Pind	112,090 km²
Kel'	ispanijan
Valdkundan pämez'	Huan Orlando Ernandes
Päministr	hän-žo
Religii	hristanuskond
Valüt	gondurasan lempir (L) (HNL)
Internet-domen	.hn
Telefonkod	+504
Aigvö	UTC−6

Gonduras, täuz' oficialine form — Gondurasan Tazovaldkund (isp.: República de Honduras [reˈpuβlika ðe onˈduɾas]), om valdkund Keskuzamerikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tegusigal'p.

Etimologii

Valdkundan nimituz ispanijan kelel (Honduras) znamoičeb «süvüded».

Istorii

Amuižen aigan nened indejalaižiden heimod elänzoitiba nügüdläižen Gondurasan territorijad: lenka, miskito-matagal'pa, otomi-mange, maja, hikake. Hö eliba istorijanedeližkundaližel järgendusel, oliba otnus manradandha, mectushe i kalanpüdandha.

Maja-heimoiden gruppan indejalaižed ahtištiba toižid sijaližid heimoid mägipautkile penembanke plodukahusenke 2. voz'sadal meiden erad. Toižiden heimoiden erineden, maja teziba kirjmahtoid i käzitöid, kazvatiba kukruzad, sauvoiba pertid kivespäi i teid, heiden armii oli vägev da mobiline. Maja-indejalaižed läksiba sil regionalpäi Jukatan-pol'sarele (Meksikan suvipäivnouzm) 9. voz'sadal tundmatomiden süiden tagut. Heiden kul'turan järedan Kopan-keskusen ruinad oma löutud Gondurasan mecoiš vl 1839.

Vl 1502 Hristofor Kolumb-merimatkadai avaiži Gondurasan pohjošt randad evropalaižiden täht. Ispanine kolonizacii zavodihe vl 1524, konz oigetud Meksikaspäi Kortesal konkistadoroiden jouk pani Gondurasas ispanižen kunigahan tobmut. Jouk eci kuldad da hobedad, i sil-žo aigal konkistadorad paniba severziden-se eländpunktoiden alust hobedan löudmižsijidenno.

Gonduras mülüi Gvatemal-jenaralkapitanushe 16. voz'sadan keskespäi. Järedad ispanižed matarhad vediba pärolid zavodinus feodaližiš kesksidoiš. 18. voz'sadan augotišele hobedan samine oli ižandusen aluseks, päine kaivuztegimišt oli tuleban aigan Tegusigal'p-pälidnan rajonas. Indejalaižiden ristitišt oli otnus plantacijoiden ümbriradmižhe, kuldan da hobedan kaivuzihe, heiden lugu poleni teravas, alištadihe vasthalibundoid kovas. 17.-18. voz'sadoil ispanižed kolonizatorad ližaziba muzaverižiden orjiden tondad Afrikaspäi. Sil-žo aigal ispaniž-indejižed metisad sirdiba Gondurasha lähižes Gvatemalaspäi. Nügüdläine Gonduras oli tetab kut Ispanine Gonduras, Beliz — kut Britanine Gonduras.

Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Gonduras tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi, kudamb tundišti sidä vl 1823. Uz' valdkund ühtni Keskuzamerikan Ühtenzoittud provincijad-federacijha. Vl 1838 federacii čihozi erigoittud valdkundoikš lopmätomiden ridoiden jäl'ghe. 19. voz'sadas Gonduras tegi sodoid lähižid maid vaste, eli rahvahanikoiden sodoiš läbi (kaks'toštkümne konfliktad vll 1845−1876). Britanižed i AÜV:oiden rahapanendad zavodihe 19. voz'sadan lopuspäi.

Sodakukerdused tegihe valdkundas vl 1956 i 2009.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli vahvištadud vl 1825. Jäl'gmäine kahtenz'toštkümnenz' lugul Konstitucii tuli väghe vl 1982 i om olmas voziden 1984−2013 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Gondurasan topografine kart (2007)

Gonduras om mavaldkundröunoiš Nikaraguanke suvipäivnouzmas (röunan piduz — 940 km), Sal'vadoranke suvipäivlaskmas (391 km) da Gvatemalanke päivlaskmas (244 km). Ühthine röun kuivmadme — 1575 km. Valdkundan pohjoižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meri (randanpird — 669 km), suvižed randad lainištab Tün' valdmeri (Fonsekan laht, 163 km). Ühthine randanpird om 832 km.

Gondurasan territorijan tobj pala om mägišt. Kaikiš korktemb čokkoim om Serro Las Minas-mägi, 2870 m kortte valdmeren pindan päl. Pened manrehkaidused oma paksud. Kaikiš znamasižembad joged oma Ulua, Patuk da Aguan.

Randišton klimat om tropine passatine, mägištol ven klimat om. Kaikuččen kun keskmäine lämuz om +22..+26 C° randištol, mägištol kesklämuz vajehtab znamasižemb voden aigan (+10..+22 C°). Paneb sadegid 3000 mm keskmäras, enamba kaiked — Kariban mererandpolel, pohjoiž- da päivnouzmpautkil. Vihmsezon oleskeleb man südäimes da suves semendkul-redukul, Tünen valdmererandištol — sügüz'kul-vilukul. Kovad tulleid oma paksud.

Londuseližed pävarad oma kuld, hobed, vas'kkivend, hahktin, cink, antimonii, raudkivend, kivihil'; toižed varad oma mec, gidroenergii, kala.

Tobmuz

Prezidentan pert'kulu Tegusigal'pas vl 1980

Gonduras om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund kaks'partijaliženke sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de la República de Honduras), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, vspäi 2015 strokuiden lugu om röunatusita (edel lasktihe üks'jäšt strokud). Ministrad da koume varaprezidentad oma abuiš prezidental.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Kongress (isp.: Congreso Nacional). Rahvaz valičeb sen 128 ühtnijoid (diputados) mugažo nelläks vodeks.

Ülembaine Käskuzkund om käskuzkundaline tobmuz, se kogoneb ühesas sudijaspäi da seičemes varasudijaspäi.

Gondurasan päjärgvaličendad oliba vn 2017 26. päiväl kül'mkud. Vn 2014 vilukun 27. päiväspäi nügüdläine Huan Orlando Ernandes-prezident tuleb radho, sai vn 2013 valičendol 36,89 % änid, vn 2017 — 42,95 %.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Gondurasan administrativiž-territorialine jagand.

Gonduras jagase kahesatoštkümneks departamentaks (isp.: departamento) ühtenke pälidnan ümbrikonke. Departamentad alajagasoiš municipalitetoikš (isp. municipio, vl 2008 niid oli 285).

Eläjad

Gondurasas elädas gondurasalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišton lugu oli 8,598,561 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Ristitišt augotižlibundan mödhe: mestizo (segoitadud indejalaižed evropalaižidenke) — 90 %, indejalaižed — 7 %, afrikalaižed — 2 %, evropalaižed — 1 %.

Uskondan mödhe (2014): riman katolikad — 46 %, protestantad — 41 %, ateistad — 10 %, toižed uskojad — 3 %.

Lidnalaižiden pala om 57,7 % (2019). Gondurasan toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): San Pedro Sul, Čolom, La Seib, El' Progreso. Vl 2010 kaik oli 32 lidnad enamba 10 tuh. ristitištonke.

Ižanduz

Gonduras om goll' industrialiž-agrarine ma, rippub kofen eksportaspäi. Vl 2025 valdkundan ezimeletadud nominaline kogosüdäiprodukt linneb 38,17 mlrd. US$ ekvivalentas (103. sija mail'mas; US$3,520 ühtele hengele, 130. sija) vai 85,98 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (106. sija; US$7,930 ühtele hengele, 136. sija). Industrijan päsarakod oma sömtegimišt (sahar, kofe, rakad-lobsterad), mecan varhapanend da ümbriradmine, tekstiline, käziladimišton kudondan da sidondan täht tehmine, sigaroiden pästand. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 14,2 %, tegimišt 28,8 %, holitišiden sfer 57,0 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vl 2005): maižanduz 39,2 %, tegimišt 20,9 %, holitišiden sfer 38,9 %.

Vn 2012 valdkundan päeksport oli erazvuiččed sobad (40 %), kofe (10 %), počtmarkad (6 %); toine eksport — elektroveimed (sidä kesken optižkabeläd), bananad, pal'mvoi, sigarad, kivivoin gazad, muil, kuld. Importan tavarad (2017) oma telekommunikacine ladimišt, mašinansauvomižen produkcii i transportmašiništ, torhuz tegimišton täht, himine produkcii, poltused, söndtavarad. Vl 2018 import ületi eksportad läz nelländeshe. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (vn 2017 andmused) oma AÜV (Gondurasan eksportan 34,5 % i importan 40,3 %), Evropan Ühtištusen mad (Saksanma, Bel'gii, Alamad — eksportan 23,8 %), Gvatemal (eksportan 5,2 % i importan 10,5 %).

Galerei

• 
  Valdkundan parlamentan sauvuz Tegusigal'pas, reduku 2021
• 
  Gondurasan Ülembaine Käskuzkund (Corte Suprema de Justicia de Honduras, Tegusigal'p, sulaku 2022)
• 
  Gondurasan Keskuzbank (Banco Central de Honduras, BCH, Tegusigal'p, viluku 2018)
• 
  Nacionaline kirjišt (pakuine sauvuz huralpäi kolonialižes stiliš, Tegusigal'p, sügüz'ku 2024)
• 
  Nacionaližen identižusen muzei (Tegusigal'p, kezaku 2025)

Irdkosketused

• Gondurasan Tazovaldkundan prezidentan oficialine portal (presidencia.gob.hn). (isp.)
• Gondurasan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait (congresonacional.hn). (isp.)