Barbados

**Barbados**
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Bridžtaun
Eläjiden lugu (2018)	293,131 ristitud
Pind	430 km²
Kel'	anglijan
Valdkundan pämez'	Sandra Meison
Päministr	Mia Mottli
Religii	hristanuskond
Valüt	barbadosan dollar (BBD) (Bds$)
Internet-domen	.bb
Telefonkod	+1−246
Aigvö	UTC−4

Barbados (mugažo anglijan kelel, britanine virkand [bɑːrˈbeɪdɒs], amerikaine [bɑːrˈbeɪdoʊs], sijaline [bɑːrˈbeɪdəs], nece om täuz' oficialine nimituz) om sar'hine valdkund Pohjoižamerikas, Kariban meren ühtennimižel sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bridžtaun.

Istorii

Vn 1966 30. päiväl kül'mkud Barbados tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sil-žo päiväl valdkundan Konstitucii^[2] tuli väghe. Se om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke (vozil 1974, 1978, 1990, 1992, 1995, 2002, 2003).

Geografijan andmused

Barbados sijadase ühtennimižel sarel 434 km pohjoižpäivnouzmpolehe Suviamerikaspäi (Venesuelaspäi). Valdkundan pind om 430 km². Randanpird — 97 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Hillabi-mägi 336 metrad kortte valdmeren pindan päl.

Klimat om meren tropine mussonine. Vihmsezon oleskeleb kezakuspäi kül'mkuhusai.

Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz, kala.

Politine sistem

Ohjandusen form om tazovaldkund (vn 2021 kül'mkun 30. päivhäsai oli unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke). Valdkundan pämez' om prezident (ende oli britanine Elizavet Toine-kunigaznaine). Päministr (angl.: Prime Minister of Barbados) om otnuden tobmut alakodin partijan lider. Konstitucijan mödhe jenaral-gubernator vahvištab ohjastusen ministrid.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) kaks'kümnen ühtenke ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. Alakodi om sätud vl 1639 Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) koumekümnenke ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Päjärgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vn 2018 24. päiväl semendkud. Nügüdläine prezident (ende jenaral-gubernator) om Sandra Meison vn 2018 vilukun 8. päiväspäi, prezidentaks vn 2021 kül'mkun 30. päiväspäi. Mia Mottli radab päministran vn 2018 semendkun 25. päiväspäi, hän anonsirui Barbadosan toižetamišt tazovaldkundaks vn 2020 sügüz'kun 16. päiväl völ. Edeline päministr om Freindel' Stüart (2010−2018).

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Barbadosan administrativiž-territorialine jagand.

Barbados jagase üks'toštkümneks tulendaks (angl.: parish), niišpäi vaiše kaks' oma mererandatomad.

Eläjad

Barbadosal elädas barbadosalaižed. Vl 2009 valdkundan eläjiden lugu oli 284 589 ristitud, vl 2014 — 289 680 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 92,4 %, segoitadud rodul — 3,1 %, vaugedverižed — 2,7 %, indijalaižed — 1,3 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,5 %.

Uskondan mödhe (2010): protestantad — 66,4 %, riman katolikad — 3,8 %, toižed hristanuskojad — 5,4 %, rastafarilaižed — 1,0 %, toižed uskojad — 1,5 %, religijatomad — 20,6 %, märhapanendata — 1,3 %.

Toižed lidnad (1,5..2,5 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Speitstaun, Houltaun, Oistins. Lidnalaižiden pala om 31,2 % (2020).

Ižanduz

Barbados om keskmäižen šingotesen valdkund, rahvahidenkeskeine bizneskeskuz. Sen ižanduz baziruiše finansižil holitišil, turizmal, maižandusen produktoil (sahar, alkogoližed jomad). Toižed znamasižed sarakod oma tavaroiden ühthekeradamine eksportale i kebn tegimišt (sen paloin tekstiline). Znamasine ižandusen problem om sur' valdkundaline velg, pol'tošt vottušt kogosüdäiproduktad surtte vl 2017. Fiskaline voz' zavodiše 1. sulakud.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2017 andmused): maižanduz 1,5 %, tegimišt 9,8 %, holitišiden sfer 88,7 %. Radnikoiden järgenduz sarakoidme vl 1996: maižanduz 10 %, tegimišt 15 %, holitišiden sfer 75 %.

Vl 2009 valdkundan päeksport oli zelläd (10 %), kundaližen transportan likkuimed (10 %), alkogoližed jomad (9 %); toine eksport — rogosahar (4 %), cement (4 %), sömrazvad (4 %, margarin tobjimalaz), juvelirižed tegesed (3 %), kivivoi (3 %), radiopalad (3 %), časud (3 %), parfümerii (3 %), argvoi (1 %), sobad (1 %), ladimed navigacijan täht (1 %). Importan tavarad oma mašiništ, sauvondmaterialad, himikatad, poltuz, kulutajiden tavarad, söndtavarad. Import ületi eksportad koumhe kerdha vl 2017. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2017) oma Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Barbadosan eksportan 38 % i importan 38,5 %), Trinidad da Tobago (eksportan 10,2 % i importan 14,6 %), Kitai (eksportan 4,8 % i importan 6,7 %), Sur' Britanii (importan 7,5 %), Gajan (eksportan 5,5 %), Jamaik (eksportan 5 %).

Homaičendad

Irdkosketused

Barbados Vikiaitas

	Pohjoižamerikan valdkundad
	Pohjoižamerikan valdkundad Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) \| Antigua da Barbud \| Bagaman Sared \| Barbados \| Beliz \| Dominik \| Dominikanine Tazovaldkund \| Gonduras \| Grenad \| Gvatemal \| Haiti \| Jamaik \| Kanad \| Kostarik \| Kuba \| Meksik \| Nikaragua \| Panam \| Sal'vador \| Sent Kits da Nevis \| Sent Lüsii \| Sent Vinsent da Grenadinad \| Trinidad da Tobago

[1] Barbadosan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Barbadosan Konstitucijan tekst vl 2007 wipolex.wipo.int-saital. (angl.)

[1]

[2]