Barbados

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Barbados
 Flag
Flag of Barbados.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Barbados (2).svg
Pälidn Bridžtaun
Eläjiden lugu (2018) 293,131[1] ristitud
Pind 430 km²
Barbados
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Sandra Meison
Päministr Mia Mottli
Religii hristanuskond
Valüt barbadosan dollar (BBD) (Bds$)
Internet-domen .bb
Telefonkod +1−246
Aigvö UTC−4

Barbados (mugažo anglijan kelel, virktas [bɑːrˈbeɪdɒs] vai [bɑːrˈbeɪdoʊs], nece om täuz' oficialine nimituz) om sar'hine valdkund Pohjoižamerikas, Kariban meren ühtennimižel sarel. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bridžtaun.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1966 30. päiväl kül'mkud Barbados tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sil-žo päiväl valdkundan Konstitucii[2] tuli väghe. Se om väges nügüd' äiluguižidenke vajehtusidenke (vozil 1974, 1978, 1990, 1992, 1995, 2002, 2003).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Barbadosan geografine kart

Barbados sijadase ühtennimižel sarel 434 km pohjoižpäivnouzmpolehe Suviamerikaspäi (Venesuelaspäi). Valdkundan pind om 430 km². Randanpird — 97 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Hillabi-mägi 336 metrad kortte valdmeren pindan päl.

Klimat om meren tropine mussonine. Vihmsezon oleskeleb kezakuspäi kül'mkuhusai.

Londuseližed pävarad oma kivivoi da londuseline gaz, kala.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Barbadosan parlamentan pert' Bridžtaunas

Ohjandusen form om tazovaldkund (vn 2021 kül'mkun 30. päivhäsai oli unitarine konstitucine monarhii parlamentiženke demokratijanke). Valdkundan pämez' om prezident (ende oli britanine Elizavet Toine-kunigaznaine). Päministr (angl.: Prime Minister of Barbados) om otnuden tobmut alakodin partijan lider. Konstitucijan mödhe jenaral-gubernator vahvištab ohjastusen ministrid.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 21 ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. Alakodi om sädud vl 1639 Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 30 ezitajanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Päjärgvaličendad parlamentan alakodihe oliba vn 2018 24. päiväl semendkud. Nügüdläine prezident (ende jenaral-gubernator) om Sandra Meison vs 2018 vilukun 8. päiväspäi, prezidentaks vs 2021 kül'mkun 30. päiväspäi. Mia Mottli radab päministran vs 2018 semendkun 25. päiväspäi, hän anonsirui Barbadosan toižetamišt tazovaldkundaks vn 2020 sügüz'kun 16. päiväl völ. Edeline päministr om Freindel' Stüart (2010−2018).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Barbadosan administrativiž-territorialine jagand.

Barbados jagase 11 tulendaks (angl.: parish), niišpäi vaiše kaks' oma mererandatomad.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Barbadosal elädas barbadosalaižed. Vl 2009 eläjiden lugu oli 284 589 ristitud, vl 2014 — 289 680 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 92,4%, segoitadud rodul — 3,1%, vaugedverižed — 2,7%, indijalaižed — 1,3%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 0,5%.

Uskondan mödhe (2010): protestantad — 66,4%, riman katolikad — 3,8%, toižed hristanuskojad — 5,4%, rastafarilaižed — 1,0%, toižed uskojad — 1,5%, religijatomad — 20,6%, märhapanendata — 1,3%.

Toižed lidnad (1,5..2,5 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Speitstaun, Houltaun, Oistins. Lidnalaižiden pala om 31,2% (2020).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkund šingotase finansižil holitišil, turizmal, maižandusen produktoil.

Vl 2009 Barbadosan päeksport oli zelläd (10%), kundaližen transportan likkuimed (10%), alkogoližed jomad (9%); toine eksport — rogosahar (4%), cement (4%), sömrazvad (4%, margarin tobjimalaz), juvelirižed tegesed (3%), kivivoi (3%), radiopalad (3%), časud (3%), parfümerii (3%), argvoi (1%), sobad (1%), ladimed navigacijan täht (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Barbadosan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Barbadosan Konstitucijan tekst vl 2007 wipolex.wipo.int-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago