Londuseline gaz

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Londuseližen gazan lämoinleskused keitimel.

Londuseline gaz om gazoiden segoituz, kudamb sündui mansüvüzihe organižiden substancijoiden anaerobižen čihodamižen aigan. Gaz mülüb sagedmaiden gruppha.

Londuseline gaz om tarbhaine kaivatuz, se om üks' znamasižembaižiš londuseližiš varoišpäi, ümbriradamha tegimištos da kävutamha kodiižanduses.

Sogazan da kaivuzgazan südäiolendad oma pojavad keskneze. Ned mülütadas metan CH4 päsubstancijaks, a mugažo azotan (N2) da hil'muiktuzgazan (CO2) penid lugumärid. Sen ližaks, kaivuzgaz voib mülütada travijoid substancijoid — rikvezinik H2S da radon.

Normaližiš arvoimižiš londuseline gaz voib olda gazanvuiččes vai sidodud olendas (gazangidratad — kristallad). Üks' absolütine atmosfer da 0°C ottas normaližikš arvoimižikš lugemha gazan kulutusen normaližil kubižil metril. Gazgidratad oma kaivuztegimišton tulii aig, lujas äi vasttase niid londuses — valdmeren pohjan al, igähižen rougun al. Tähäsai ei ole sal'hekašt gazgidratoiden samižtehnologijad. Sättui samižhe londuseline gaz löudase manšoiduiš erižil kogoil (gazlöudmižsijad) vai kivivoin löudmižsijiden päl. Mugažo erigoittas londuseline (kivivoin) gaz sadud kivivoin ezmäižen fil'truindan aigan.

Himine mülünd[redaktiruida | redaktiruida purde]

Metan (CH4) om londuseližen gazan päine da tarbhaine pala 82-98% mülündanmäranke. Sen ühtes metanan gomologad voidas olda mülündan paloikš (kaik — 0,1-13%): etan (C2H6), propan (C3H8) da butan (C4H10). Jäl'gmäižiden kahtiden, a mugažo edembaižiden jügedambižiden gomologoiden olend om tahtota gazanveimes, sikš miše nened substancijad voidas tehtas nozoluzikš ümbrišton il'man lämudel. Nozoluded sündudas vedenke gazgidratižid tüpid da umbištadas henoiden veimiden diametrad. Veden da ammiakveden olend om laskmatoi gazan mülündas. Propan, metanan da acetilenan ülembad gomologad erigoittas gazanveimiden gazaspäi da kävutadas nozoltadud gazaks (se om propanan da butanan segoituz paksumba kaiked), kudambad voib pakuida da vedada miččel taht transportal. Muga voib kävutada metan-ki (ahtištadud gaz), vaiše painuz erineb: ahtištadud gaz om 600 atmosferan painudes, nozoltadud gaz — 25 atm. Sättujad varuitomuden märad erinedas mugažo.

Tarbhaižed erazvuiččile kulutajile toižed substancijad oma londuseližen gazan paloikš; täuz' puhtastand polendab kommertišt ližad, i tarbiž vaiše käta kulutamižen varuitomaks:

  • vezinik (H2);
  • gelii (He);
  • azot (N2);
  • hil'muiktuzgaz (CO2). Sen da azotan ühthižen palan norm om 0,8-5,4%;
  • rikvezinik (H2S). Suril lugumäril kucub gazmašiništon lujad korrozijad;
  • odorant. Ližatas sidä GJS:as edel tulendad eländpunktha vai sarakveimihe magistral'gazanveimen jäl'ghe.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Londuseline gaz gazanvuiččes olendas (metan), normaližed arvoimižed:[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • tiheduz om 0,68-0,85 kg/m³; mugoine gaz om kebnemb il'mad 1,8 kerdha, necen tagut kadon aigan lendab ülähäks sädamata kogoid (pil'vid) alangoidme[1];
  • palandan auglämuz il'manke segoitusiš: +600...645 C°, pidab kibinoid vai tošt lämoin purdet;
  • palamižen da poukahtuzvoindan röunad (gazan da il'man segoitusen poukahtusel varuližed koncentracijad): 4...15% il'man mülün mödhe; ku ei, ka gaz ei pala;
  • korged palandan eriline lämuzenergii: 28 - 46 M/m³ (6,7-11,0 Mkal/m³)[2];
  • oktanlugu südäipalandlikutimil kävutamižes: 120 — 130;
  • palamižen jäl'ghe ei ole kovid jändusid, vaiše vezipuru da hil'muiktuzgaz sündudas.

Gazangidratad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Londuseline gaz kändase kovaks olendaks makores. Gaz ühtenzoitab mašoidun vedenke süvüdel, kus sur' gidrostatine painuz (250 atmosferhasai) da järgeline lämuz (295 K) oma olmas. Veden üks' mülünmär voib sidoda 220 gazanmülünmärad gidratan sündundan aigan. Päazjas gazgidratoiden löudmižsijiden zonad levitadas igähižen rougun al da Man valdmeren pohjan al penil süvüzil.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Londuseline gaz kävutase:

Ekologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Londuseline gaz om organižen poltusen kaikiš sel'ktemb toižend da elektrusen sandan üks' kaikiš puhthembiš mahtusišpäi. Täuden palandan jäl'ghe vaiše vezipuru da hil'muiktuzgaz (poleks vähemba mi kivihilen palandan jäl'ghe) sündudas. Hil'muiktuzgaz om toižen tipan redustandsubstancii — mugoine substancii om levitadud avaras londuses, no sen olemižen pala vajehtase ristitun radmižen tagut da vedase ekosisteman balansan hajendha. Metan da hil'muiktuzgaz kuctas kazmuzhonuzeffektad, sen taguiči pidab reguliruida niiden čudegiden mär. Necen täht vl 1997 Kioton protokol om allekirjutadud. Vodele 2009 181 valdkundad ratificirui sidä. Nened valdkundad heittas 61% kazmuzhonuzgazoid Mas.

Olend olmas londuses[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lugetas, miše londuseline gaz sündub Man koren sagedmaihe korktembil lämuzil da painuzil mi kivivoi. Mugoine azj todestab necidä: paksus gazan löudmižsijad venudas süvemb kivivoid. Londuseline gaz löudase ühtespäi severzihesai kilometrad süvüzil.

Hil'vezinikoiden znamasine mär om Man mantijas, no niiden samine om kal'hed lujas, sal'hetoi, sen tagut ei ole kommertišt mel'hetartust.

Metan da erased toižed hil'vezinikad oma levitadud avaras kosmosas. Metan om koumanz' gaz ičeze levigandmižavaruden mödhe kaikes mail'mas vezinikan da gelijan jäl'ghe. Äjad edembaižed Päiväižespäi planetad da asteroidad mülütadas metanad jän, gazan da nozoluden olendoiš. Mugoižed kogod ei mülügoi londuseližen gazan löudmižsijihe.

Samine[redaktiruida | redaktiruida purde]

Buraudamižčuhunduz Tehas-štatas, AÜV.

Gaz sadas mansüvüzišpäi mareiguiden kal't. Napridas sijata mareiguid tazomäras löudmižsijan kaiked territorijadme, miše mašoidun gazan painuz aleniži ühtejiččikš, toižin vezi voib putta mašoidhu. Gaz om painudes mansüvüzil, se painuz ületab atmosferižen äjihe kerdoihe.

Pidab vaumitada mareiguišpäi tulijan gazan transportiruimha. Metkomponentad da segasubstancijad oma gazas. Kaikutte metkomponent om ičeze kulutajan täht. Segasubstancijad jügedas transportiruindad da kulutamišt (vezipuru, rikvezinik). Edel gazan andmišt vaumištadas veim: azotmašinoid kävutadas sädamha inertišt ümbrištod veimes. Puhtastadas gazad (absorbental vai membranoil) da kuivatas sidä.

Transportiruind[redaktiruida | redaktiruida purde]

Päazjas gaz ajase veimiden kal't. Gazanveim om optimaline transportiruimha londuselišt gazad peniš da keskmäižiš matkoiš. Gaz pompase torviden kal't 1,42 m da sen penemb diametral, 75 atm keskpainudes. Likkudes veimen kal't gaz kadotab ičeze potenciališt energijad. Nece energii kändase lämäks, konz gaz vägestab kidegen vägid torven seinän da ičeze šoiduiden keskes. Sidä vizid, miše pidab sauda kompressorstancijoid (KS) gazanveimen märitud keskustoil. Nenil stancijoil gaz ahtištase, sen painuz lujeneb 55 atmosferaspäi 120 atmosferhasai tobjimalaz, sid' gaz vilugoitase painuden alendusel.

Eriližed laivad-tankeradgazanvedimed — kävutadas vemha edahaižiš matkoiš (enamba 2-3 tuh. km). Mugoižil laivoil gaz om nozoltadud olendas, izotermižiš bučiš -160...-150 C° lämudenke. Nozoltamha gaz vilugoitase korktas painudes. Painuz oleleb 600 atm:hasai tarbhaižusiden mödhe. Järgeline gazanvedim mülüb 150-200 tuh. m³.

Vl 2004 londuseližen gazan rahvahidenkeskeižed satandad oliba: gazanveimil — 502 bln m³, nozoltadud londuseližen gazan laivil-gazanvedimil — 178 bln m³. Venäman torgusen päühtnijad oma «Gazprom» da «Novatek».

«GräzovecViipur»-magistral'gazanveimen torved läbitadas Vologdan da Leningradan agjoiden territorijoid päivnouzmaspäi päivlaskmha.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Metanan molärine mass om 16 g/mol', il'man keskmäine molärine mass — 29 g/mol'.
  2. Газы природные горючие. — Большая советская энциклопедия (slovari.yandex.ru).] (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]