Vezi

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Veden molekulan 3D-model’
Vezi

Vezi (vezinikan oksid) om himine substancii sel'ktan nozoluden nägunke. Vezi om mujutoi (penes märas), hajutoi da magutoi. Himine formul om H2O. Veden molekulas om kaks’ vezinikan (vodorodan) atomad da üks' hapanikan (vai kislorodan) atom. Kovas olendas se oleskeleb lumen vai jän, gazanvuiččes — veden purun. Läz 70,8 procentad Man pindad - Manvaldmeri (valdmered, mered, järved, joged, , puru da pil'ved).

Vezi om hüvä segoitai. Londuseližiš arvoimižiš vedhe om tpoižid segoitadud substancijoid (gazid da solid). Vedel om päznamoičend elon sündundas da olendas Mal, eläbiden organizmiden himižes sauvuses, klimatan da sän formiruindas.

Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³, suladandtemperatur om 0 °C, kehundtemperatur om läz 100 °C.

Erased veden tipad vepsäks[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  • Kezavezi — vezi honusen temperaturanke.
  • Ristvezi — vezi londuses Vederistmiden aigan.
  • Rougvezi — kostunu vezi kevädel.
  • Uhk, uhkvezi — lumenalaine vezi.

Vedhe sidotud vepsän muštatišed[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  • Aig astub, kuti vezi jokseb.
  • Heinäd alemb, vet ülemb.
  • Ištujan kiven alle vezi ei jokse.
  • Kadoi kuti kala vedhe.
  • Kala vedeta ei elä.
  • Leib da vezi — saldatan söm.
  • Vanh ak vinad job, laho pu vet vedab.
  • Veden mödhe i vedehine löudase.
  • Vezi karaižen löudab.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]