Vezi

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Veden molekulan 3D-model'.
Vezi

Vezi (vezinikan oksid) om himine substancii sel'ktan nozoluden nägunke. Vezi om mujutoi (penes lugumäras), hajutoi da magutoi. Himine formul om H2O. Veden molekulas om kaks' vezinikan atomad da üks' hapanikan atom. Voib olda 135 veden toižendad izotopoiden mödhe.

Substancii oleskeleb kovas olendas lumen vai jän, gazanvuiččes — veden purun. Läz 70,8 procentad Man pindad — Manvaldmeri (valdmered, mered, järved, joged, , puru da pil'ved).

Vezi om hüvä segoitai. Om gazid da solid (tipižid segoitadud substancijoid) vedes londuseližidenke arvoimižidenke. Vedel om päznamoičend elon sündundas da olendas Mal, eläbiden organizmiden himižes sauvuses, klimatan da sän formiruindas.

Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³, suladandlämuz om 0 C°, kehundtemperatur om läz 100 C° (rippub atmosferižes painudespäi).

Erased veden toižendad vepsäks[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Kezavezi — vezi honusen temperaturanke.
  • Ristvezi — vezi londuses Vederistmiden aigan.
  • Rougvezi — kostunu vezi kevädel.
  • Uhk, uhkvezi — lumenalaine vezi.

Vedhe sidotud vepsän muštatišed[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Aig astub, kuti vezi jokseb.
  • Heinäd alemb, vet ülemb.
  • Ištujan kiven alle vezi ei jokse.
  • Kadoi kuti kala vedhe.
  • Kala vedeta ei elä.
  • Leib da vezi — saldatan söm.
  • Vanh ak vinad job, laho pu vet vedab.
  • Veden mödhe i vedehine löudase.
  • Vezi karaižen löudab.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]