Meri

Vikipedii-späi
Pühänem' om Vauktan da Barencan meriden randasižeks röunaks (nägu majakaspäi).

Meri om valdmeren pala solakahan veden surenke lugumäranke. Ühtenzoitase valdmerenke sal'mil, erištub sišpäi kuivmal da madalal pohjal. Kaikutte meri om ičeze ekosistemanke. Om südäimerid da avoinuzid merid.

Kaik om 63 mert Mas. Kaikiš surembad oma Sargassanmeri läz 6 mln km² pindanke da Filippinoiden meri (5726 tuh. km²). Kaspii, Aral, vezivaradimed da levedad joged nimitadas merikš värin i tobjimalaz oficialitomašti, sikš miše ned oma vedhudetomad vezištod vai merod reskvedenke. Om «merid» — pimedoid läipid — Kudmaižen i Marsan pindoil.

Meri om tarbhaine vedamha jüguid, püdumha kalad da meriproduktoid. Se om sadud tegimil reskveden üks' purtkišpäi tihedasti elänzoittud maiš, Persijan lahten erasiš maiš. Meriškolad opetas ohjastada laiv.

Mail'man merenpäiv praznuičese sügüz'kun lopnedalin ühtel päivišpäi, ohjastuz paneb sen datad jogo valdkundas.

Merhe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

Muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Aig andab tünen meren, aig — vodajan venehen.
  • Ei sil meri pagan ole, mi koirad randas lipitadas.
  • Enzne vezi jo meres om. (männu azj)
  • Ištu merenno, varasta säd.
  • Näged torokad, a merhe ajad.
  • Sorz meres, muna perskes.

Ozoitez[vajehta | vajehtada tekst]

Haug' meres, a händ ülähän. (kauh vezilačus)

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.