Kaspijan meri

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaspijan meri vs 2003 kezakus (fotokuva kaimdajaspäi)

Kaspijan meri (avar.: Хазар ралъад, azerb.: Xəzər dənizi, čeč.: Каспий-хIорд, darg.: Каспила урхьу, kum.: Хазар денгиз, lezg.: Кас гьуьл, lak.: Каспи хьхьири, pers.: دریای خزر‎ Daryā-e Xazar, rut.: Kaspy der'ya, turkmen.: Hazar deňzi, ven.: Каспийское море) om kaikiš suremb järv mail'mas meren erasidenke pirdoidenke (suruz, süvüz, valdmerenvuitte pohj, solakaz vezi).

Ühthižed andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaspii om järv juridižikš, znamoičeb, lähevenujil valdkundoil om oiktuz jagada vezištod keskneze[1]. Se om vedhudetoi, ei ole ni üht joged, kudamb joksiži sišpäi. Sijadase Evrazijan suves, Evropan da Azijan röunal.

Meren veden tazopind — 28 metrad alemba valdmeren pindad. Se vajehtase aigan mändes, vajehtihe 15 m röunoiš koumes voz'tuhas. Vspäi 1837 (märičendoiden pord) kaikiš korktemb tazopind oli vl 1882 (−25,2 m), kaikiš madalamb — vl 1977 (−29,0 m).

Pind sarita — 371 tuh. km² (keskmäine lugu, veden tazopind vajehtase aigan joksten).

Randanpird — läz 7000 km.

Veden mülü — 78,2 tuh. km³, se om mail'man järviden varoiden nell' ühesandest.

Süvüz — 1025 metrhasai, keskmäine süvüz — 208 m. Pohjoižpala vaiše 4 m süvütte keskmäižes märas, sen kaikiš lujemb süvüz' om 25 metrad.

Meren veden keskmäine solakahuz om koume kerdad vähemb mi Mail'man valdmeres, reskveden ližajogiden tagut. Solakahuz vajehtase lujas Kaspijan regionoidme, se om vähemb pohjoižes regionas (jädub tal'veks päpaloin, 0,1..11 PSU), keskmäine keskuzližes i suvižes paloiš (11,2..12,8 PSU), kaikiš lujemb peniš madališ lahtoiš (60..100 g/kg).

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaspijan meri-nimituz (latin.: Caspium Mare) da toižed avaras levitadud nimed sünduiba elänuziden vai eläbiden randaližiden rahvahiden nimišpäi. Hebonkazvatajiden-kaspijalaižiden heim oli elänu meren suvipäivlaskmal randištol 1. voz'tuhal edel meiden erad.

Geografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaspijan meri lainištab Venäman, Kazahstanan, Turkmenistanan, Iranan da Azerbaidžanan randoid.

Meri jagase koumeks palaks: Pohjoine Kaspii (nelländez), Keskmäine Kaspii (koumandez), Suvine Kaspii (kaks' videndest).

Kaspijan meren järedad lahted (päivnouzmaine rand): Kaidak-, Mangišlakan, Kazahan, Karabogazgol- i Turkmenbaši- lahted.

Sariden ühthine pind om läz 350 km². Sured sared (pohjoižespäi suvhe): Tülenin, Čečen', Ogurčali da Ašur-Ada. Sarištod: Tülenin sarišt (5 sared) i Bakun sarišt (11 sared).

Järedad langenijad joged Kaspijan merhe (častomaraižen mödhe): Volg, Ural (Žajik), Emb (Žem), Atrek, Kur, Sulak, Terek. Kaik 130 joged lanktas merhe.

Znamasižed pol'sared: Apšeronan pol'sar' i Mangišlak.

Sured lidnad da portad (päiväižen mödhe): Baku, Sumgajit, Derbent, Kaspiisk, Mahačkal, Astrahan', Atirau, Aktau, Turkmenbaši, Čalus, Bender Enzeli.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Чернявский Е. Б. Что есть Каспий и как его поделить? (Černävskii E.B. Mi se Kaspii om, kut jagada sidä?) // Природа. 2007. № 1. — Lp. 45. (ven.)