Mahačkal

Vikipedii-späi
Mahačkal
Махачкала (ven.)
МахIачхъала (avar.)
Маһачгала / Mahaçqala (azerb.)
ХӀинжа-ГӀала (čeč.)
ГIянжи-Къала, МяхIячкъала (darg.)
Анжикъала, Магьачкъала (kum.)
МахІачкъала, Анжи (lak.)
Магьачкъала, Анжи (lezg.)
МахаIчкала (rut.)
Мягьячгъала (tab.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2022) 604,614 ristitud
Mahačkal Махачкала (ven.) МахIачхъала (avar.) Маһачгала / Mahaçqala (azerb.) ХӀинжа-ГӀала (čeč.) ГIянжи-Къала, МяхIячкъала (darg.) Анжикъала, Магьачкъала (kum.) МахІачкъала, Анжи (lak.) Магьачкъала, Анжи (lezg.) МахаIчкала (rut.) Мягьячгъала (tab.)
Pämez' Salman Dadaev
(viluku 2019—)
Telefonkod +7−8722-xxx-xxx
Avtokod 05
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan rajonad alištunuzidenke eländpunktoidenke (2018):      Kirovan rajon      Nevondkundaline rajon      Leninan rajon

Mahačkal (ven.: Махачкала, avar.: МахIачхъала, azerb.: Маһачгала / Mahaçqala, čeč.: ХӀинжа-ГӀала, darg.: ГIянжи-Къала vai МяхIячкъала, kum.: Анжикъала, Магьачкъала, lak.: МахІачкъала vai Анжи, lezg.: Магьачкъала, Анжи, rut.: МахаIчкала, tab.: Мягьячгъала) om Venäman lidn valdkundan suvipäivlaskmas. Se om Dagestanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, Mahačkalan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1844 kuti Petrovskoje-lidnuz. Eländpunkt sai lidnan statusad vl 1857 Petrovsk-Port nimenke. Vl 1870 ratud laht da meriport oma saudud.

Vspäi 1921 lidn sai nügüdläšt nimed Magomed-Ali Dahadaev-bol'ševikan «Mahač»-psevdoniman mödhe da kätihe Dagestanan avtonomijan pälidnaks. Toine sijaline lidnan Anži-Kala-nimituz sündui tahondan nimespäi (kukhikaz Anži-Ark-mägišt), se om tetab keskaigaspäi, znamoičeb «hel'mesine lidnuz» turkaks.

Mahačkal šingotase kivivoin i londuseližen gazan ümbriradmižel, mašinansauvomižel (separatoriden tegim; tegim Gadžijevan nimed[1] pästab torviden armaturad, pompid i laivoiden rulid), elektrotehnižel sarakol (dozimetrad, stökolkuid), sauvondmaterialiden edheotandoil (sauvondstökol, kuivad segoitused), turizmal, om tazovaldkundan opendusen i transportan keskuseks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase tazovaldkundan keskuzpalan päivnouzmas, 10 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, Kaspijan meren päivlaskmaižel randal, sen kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel. Matkad Moskvhasai om 1825 kilometrad avtotedme. Kumtorkalin i Karabudahkentan rajonad oma röunoiš lidnümbrikonke.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Voden keskmäine lämuz om +12,4 C°. Paneb sadegid 325 mm vodes, kuidme tazomäras. Koume pen't järved sijadasoiš lidnas: Ak-Göl', Vuzovskoje, Gräzevoje. Kanal Oktäbrin revolücijan nimel nimitadud ristikoičeb lidnad.

Mahačkal jagase koumeks administrativižeks rajonaks: Kirovan, Leninan, Nevondkundaline. Kahesa lidnanvuittušt žilod da kuz' muite žilod mülüdas lidnümbrikho Mahačkalan ližaks. Lidnümbrikon pind — 468,13 km², se mülütab edahaižid Sulak-žilod i Kaspijan meren Čečen'-sart lähiženke tahondanke.

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 572 076 ristitud, lidnümbrikon — 696 885 ristitud, tazovaldkundan nelländez. Kaikiš suremb lidnan i lidnümbrikon ristitišt om nügüd', vozile 2002 i 2010 ühtištuihe äi lähižid eländpunktoid lidnanke. Vl 2018 kaik 592 976 ristitud elihe lidnas i 726 654 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Läz üht millionad ristituid eläb ezilidnoidenke. Mahačkalan suvipäivnouzmaine kaimdailidn om Kaspiisk ani Mahačkalan röunan taga.

Rahvahad (lidnümbrik, enamba 1% vl 2010): avarad — 26,7%, kumikalaižed — 19,2%, darginalaižed — 15,3%, lezginalaižed — 12,7%, lakalaižed — 12,4%, venälaižed — 5,4%, tabasaranalaižed — 2,0%, rutulalaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 4,4%, rahvahuden ozutandata — 0,7%.

Üläopendusen kuz' aluzkundad baziruišoiš lidnas.

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Avtobusan da trolleibusan maršrutad ratas kundaližeks transportaks, mugažo maršruttaksid da taksid.

Rahvahidenkeskeine civiline Mahačkal (Uitaš)-lendimport[2] (MCX / МХЛ / URML) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan röunaspäi Kaspiiskan taga. Sišpäi tehtas reisid Venäman südäimes, Päivlaskmaižen da Keskuzližen Azijan verhiže maihe.

Galerei[vajehta | vajehtada lähte]

Kaspijan mererandišton ühthine nägu lidnas (2015)

Tetabad elänuded[vajehta | vajehtada lähte]

  • Abdulla Ališaev (kol. 2008) — oli Venäman lehtezmez'.
  • Rasul Gamzatov (1923−2003) — oli avarlaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman runokirjutai, kirjutai, politikanmez'.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Tegimen Gadžijevan nimed sait (zavodgadzieva.ru). (ven.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Mahačkal (Uitaš)-lendimportan sait (mcx.aero). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]



Dagestanan Tazovaldkundan lidnad
Buinaksk | Dagestanan Lämoid | Derbent | Hasavürt | Izberbaš | Kaspiisk | Kizilürt | Kizlär | Mahačkal | Suvisuhokumsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež