Mahačkal

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Mahačkal
Махачкала (ven.)
МахIачхъала (avar.)
Маһачгала / Mahaçqala (azerb.)
ХӀинжа-гӀала (čeč.)
ГIянжи-Къала, МяхIячкъала (darg.)
Анжикъала, Магьачкъала (kum.)
МахІачкъала, Анжи (lak.)
Магьачкъала, Анжи (lezg.)
МахаIчкала (rut.)
Мягьячгъала (tab.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Makhachkala.png
 Flag
Flag of Makhachkala (Dagestan).svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2015) 705 642 ristitud
Pind 468,13 km²
MahačkalМахачкала (ven.)МахIачхъала (avar.)Маһачгала / Mahaçqala (azerb.)ХӀинжа-гӀала (čeč.)ГIянжи-Къала, МяхIячкъала (darg.)Анжикъала, Магьачкъала (kum.)МахІачкъала, Анжи (lak.)Магьачкъала, Анжи (lezg.)МахаIчкала (rut.)Мягьячгъала (tab.)
Pämez' Musa Musajev (velgusentäutai vl 2 015)
Telefonkod +7-8 722
Avtokod 05
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Mahačkalan torgusen sauvuz.

Mahačkal (ven.: Махачкала, avar.: МахIачхъала, azerb.: Маһачгала / Mahaçqala, čeč.: ХӀинжа-гӀала, darg.: ГIянжи-Къала, МяхIячкъала, kum.: Анжикъала, Магьачкъала, lak.: МахІачкъала, Анжи, lezg.: Магьачкъала, Анжи, rut.: МахаIчкала, tab.: Мягьячгъала) om lidn Venämas. Se om Dagestanan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Matkad Moskvhasai om 1825 kilometrad avtotedme.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan aluz om pandud vl 1844 kuti Petrovskoje-lidnuz. Eländpunkt sai lidnan statusan vl 1857 Petrovsk-Port nimenke. Vspäi 1921 lidn sai nügüdläižen nimen Dahadajevan Magomed-Alin-bol'ševikan «Mahač»-psevdoniman mödhe da tegihe Dagestanan avtonomijan pälidnaks. Toine sijaline lidnan Anži-Kala-nimituz sündui tahondan nimespäi (kukhikaz Anži-Ark-mägišt), se om tetab keskaigaspäi, znamoičeb «hel'mesine lidnuz» turkaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub Kaspijan meren päivlaskmaižel randal, sen kendäk om 27 metrad valdmeren pindan alemb korktusel.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om räk, tal'v om pehmed. Paneb sadegid 325 mm vodes, kuidme tazomäras.

Mahačkal alajagase 3 administrativižhe rajonha: Kirovan, Leninan, Nevondkundaline.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 696 885 ristitud. Vl 2015 ičeze lidnas elädas 583 233 ristitud (vl 2010 oli 572 076).

Lidnaglomeracijas elädas läz 1 mln ristitud. Mahačkalan suvipäivnouzmaine kaimdailidn om Kaspiisk.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Rahvahidenkeskeine Uitaš-lendimport (MCX), sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan röunaspäi Kaspiiskan taga. Sišpäi tehtas reisid Venäman südäimes, Päivlaskmaižen da Keskuzližen Azijan verhiže maihe.

Vl 1870 ratud laht da meriport oliba saudud.

Avtobusan da trolleibusan maršrutad ratas kundaližeks transportaks, mugažo taksid.

Lidnan nägu[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaspijan mererandišton ühthine nägu lidnas.

Tetabad elänuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Abdulla Ališajev (kol. 2008) – oli Venäman lehtezmez'.
  • Rasul Gamzatov (1923-2003) – oli avarlaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman runokirjutai, kirjutai, politikanmez'.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Dagestanan Tazovaldkundan lidnad
Buinaksk | Dagestanan Lämoid | Derbent | Hasavürt | Izberbaš | Kaspiisk | Kizilürt | Kizlär | Mahačkal | Suvisuhokumsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež