Saransk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2025) | 309,349 ristitud |
| Pind | 81,48 km² |
| Pämez' | Igor' Asabin (tal'vku 2021—) |
| Telefonkod | +7−8342-xxx-xxx |
| Avtokod | 13, 113 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |

Saransk (ven.: Сара́нск, erz.: Саран ош vai Саранской, mokš.: Саранош, Саранск ошсь vai Саранскяйсь) om Venäman lidn valdkundan päivlaskmas. Se om Mordovijan Tazovaldkundan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, mugažo om Saranskan lidnümbrikon administrativižeks keskuseks da päpalaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1641 kuti puine lidnuz kaičemha Venäman röunad. Se sai oficiališt lidnan statusad vl 1780.
Saransk šingotase nenil sarakoil: mašinansauvomine (ladimed, avtopalad), elektrotehnine (pidatusen ladimed, optine kuid, kabeläd, radiolokacijan stancijad), elektrusen tehmine (kaks' LEK:ad), sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed, krepindan savič, lämuzizoläcii), sömtegimišt (leibän tegim, maidkombinat, lihakombinat, makarontegesiden kombinat, oluden i spirtan tegimed, konservtegim, konditerine fabrik), mugažo omblendan edheotandad, biohimijan kompanii i meblin kaks' edheotandad ratas lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase tazovaldkundan päivnouzmas, Insar-jogen molembil randoil (ven.: Инса́р, erz.: И́несаро лей / Инзара 168 km pitte, Volgan oigedpol'ne bassein). Se seižub Volgaveren ülüdel, 120..250 metrad korktusil, 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Insaran pened ližajoged lidnas oma Sarank (ven.: Саранка), Tavl (Тавла), Penzätk (Пензятка).
Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +5,0 C°, kezakun-elokun +18,1..+19,9 C°, tal'vkun-uhokun −7,0..−9,2 C°. Ekstremumad oma −44,0 C° (viluku) i +39,4 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om −2,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +11,2 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus (elokun minimum om +3,5 C°). Paneb sadegid 465 mm vodes, enamba kezakus-redukus (53..60 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (18..24 mm kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Leninan rajon Oktäbr'skii rajon Proletarskii rajon
Saransk jagase koumeks administrativižeks rajonaks: Leninan, Proletarskii, Oktäbr'skii. Rajonad oma eriližeta municipaližeta statusata, no ičeze administracii om kaikuččes. Kaik 16 eländpunktad mülüdas lidnümbrikho Saranskan ližaks, niiden kesken koume küläd, kümne žilod i koume lidnanvuittušt žilod: Luhovk (ven.: Луховка, 8320 rist. vl 2020), Jalg (Ялга, 7828 rist.), Nikolajevk (Николаевка, 4862 rist.). Kaik ned alištudas lidnan Oktäbr'skii-rajonale.
Edeline lidnümbrikon pämez' om Pötr Tultajev (kezaku 2012 — sügüz'ku 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1913 kaik 16,8 tuh. ristituid oli elänu lidnas. Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 297 415 ristitud, vn 2021 — 314 871 ristitud. Kaik 314 789 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 323 tuhad eläjid vl 1987, 320..322 tuh. vll 1991−1996 i 320 612 eläjad vl 2020. Saranskan lidnümbrikon ristitišt oli 331 654 eläjad vl 2015, 344 367 eläjad vl 2017 383,27 km² pindal.
Rahvahad (enamba mi 0,4 % vl 2010): venälaižed — 70,7 %, mordvinalaižed — 21,8 %, totarlaižed — 4,8 %, ukrainalaižed — 0,7 %, toižed rahvahad — 2,0 %.
Ortodoksižen hristanuskondan kafedraline päjumalanpert' ph. Feodor Ušakovan oiktastuseks i läz 20 toižid pühäpertid i jumalankodid oma kaičenus i saudud lidnas. Islaman Keskuzline pämečet', «Uskudar»-pämečet' i «Ihsan»-mečet' oma letud da avaitud. Katoližen jumalankodikundan tulend i judaizman pühäpert' oma väges.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, trolleibusad da maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Rahvahidenkeskeine (vspäi 2015) civiline Saransk-lendimport[1][2] (SKX / СРН / UWPS, 103 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase seičemes kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha da Sočihe, mugažo čarterreisid. Lendimport om elänu rekonstrukcijas läbi vodele 2018.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnümbrikon tobmuden sauvuz (2020)
- «Lerua Merlen»-sauvondgipermarket (2018)
- Kafedraline päjumalanpert' ph. Feodor Ušakovan oiktastuseks, vn 2009 nägu
- Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert', vn 2011 nägu
- «Tehnopark Mordovija»-organizacijan administracii vl 2014
- Mordovijan valdkundaline universitet, päsauvuz (2020)
- Mordovijan nacionaline dramteatr (2007)
- «Mordovija Arena»-futbolstadion (2018)
- Saransk-lendimportan uz' terminal vl 2018
- Saransk I-päraudtestancijan sauvuz vl 2017
Tetabad ristitud
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Žerar Depardjö (sünd. 1948) — Francijan akt'or.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Saransk Vikiaitas |
| Mordovijan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Ardatov | Insar | Kovilkino | Krasnoslobodsk | Ruzajevk | Saransk | Temnikov | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||
