Mine sisu juurde

Krasnojarsk

Vikipedii-späi
Krasnojarsk
Красноярск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2025) 1,211,756 ristitud
Pind 1,116,12 km²
KrasnojarskКрасноярск
Pämez' Vladislav Loginov
(eloku 2022—)
Telefonkod +7−391-xxx-xxxx
Avtokod 24, 84, 88, 124
Aigvö UTC+7 (MSK+4)
Lidnan kart (2022)

Krasnojarsk (ven.: Красноя́рск) om millionerlidn Venäman keskuzpalan suves. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Krasnojarskan randan administrativine keskuz i lidnümbrik, Sibirin ižandusen da opendusen järed keskuz.

Nügüdläižen, kaikenaigaižen eländpunktan aluz om pandud kozakoil kuti pen' Uz' Kačan lidnuz (ven.: Новокачинский острог) vl 1628. Saudihe surt lidnust vodele 1659 läz pen't. Lidnuz sai lidnan statusad vl 1690 ühtes Krasnojarsk-nimenke. Vn 1773 lämoipalo pani lidnust mantazole, vaiše 30 pertid jäi lidnas. Uz' planiruind oli oigedsaumaine. Vspäi 1822 lidn kändihe uden Jenisein gubernijan administrativižeks keskuseks.

Krasnojarsk šingotase mašinansauvomižen tegimil, alüminijan pästandal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz randas i valdkundas vn 2008 kartal

Lidn sijadase kesked mecoid, Jenisei-jogen molembil randoil, 287 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad Moskvhasai om 3350 km päivlaskmha orhal vai 4170 km avtotedme. Divnogorsk (20 km päivlaskmha orhal keskuzpalaspäi, nüg. röunatab Krasnojarskan lidnümbrikonke) da Sosnovoborsk (15 km päivnouzmha orhal) oma kaimdailidnoikš.

Klimat om terav kontinentaline, pol'kuivanke tal'venke. Krasnojarskan vezivaradim i jädumatoi Jenisei pehmdas klimatad, tal'vel sumeg om paks. Voden keskmäine lämuz om +2,0 C°, kezakun-elokun +16,1..+19,1 C°, tal'vkun-uhokun −12,3..−15,6 C°. Ekstremumad oma −52,8 C° (viluku) i +40,1 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −3,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +8,6 C° (tal'vku, uhoku). Voib panda halad joga kul päiči heinkus (heinkun minimum om +3,3 C°). Paneb sadegid 507 mm vodes, enamba kezakus-elokus (66..76 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (15..19 mm kus). Il'man keskmäine vozne relätivine nepsuz om 69 %.

Administrativižed rajonad: (2010)
1. Raudteiden rajon
2. Kirovan rajon
3. Leninan rajon
4. Oktäbrin rajon
5. Sverdlovan rajon
6. Nevondkundaline rajon
7. Keskuzrajon.

Krasnojarsk jagase seičemeks lidnrajonaks. Ende vaiše Pesčank-külä (861 rist. vl 2017) mülüi lidnümbrikho Krasnojarskan ližaks, i lidnümbrikon pind oli 379,49 km². Vn 2025 kezakun administrativižen reforman jäl'ghe mülütihe lidnrajonoihe völ kümne küläd i Berözovk-radnikžilod, i nügüd' lidnümbrikon pind om 1116,12 nellikkilometrad.

Lidnan käskusenandajan tobmuden pä om Deputatoiden nevondkund, sen 36 ühtnijad valičesoiš videks vodeks. Lidnan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan Administracijan pämez' om Sergei Jerömin (reduku 2017 — eloku 2022).

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 973,826 ristitud, lidnümbrikon — 974,591 ristitud, vn 2021 lidnan — 1,187,771 ristitud. Millionine eläi om sundnu vn 2012 10. päiväl sulakud. Kaik 1,082,933 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Laz pol'tošt millionad ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 91,96 %, ukrainalaižed — 1,02 %, totarlaižed — 1,01 %, azerbaidžanlaižed — 0,75 %, armenijalaižed — 0,72 %, kirgizlaižed — 0,67 %, tadžikalaižed — 0,46 %, uzbekad — 0,45 %, saksalaižed — 0,44 %, vaugedvenälaižed — 0,35 %, toižed rahvahad — 2,16 %. Heiden ližaks 3,84 % lidnalaižid ei ozutand ičeze rahvahut.

Avtobusad (76 maršrutad), trolleibusad (kuz'), tramvaid (nell' jonod) i lidnelektrojonusen maršrut oma kundaližeks transportaks. Kiruhtramvain jono om sauvomas vll 2023−2026 (metrotram, kuz' stancijad, 15 km raudted). Kaik kuz' avto- i raudtesildas ühtenzoittas Jenisein randoid. Jenisein jogilaivišt baziruiše lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Krasnojarsk-lendimport[1] Dmitrii Hvorostovskijan nimed (KJA / КЯА / UNKL, 3,1 mln passažiroid vl 2022) sijadase kaks'kümnes seičemes kilometras lodeheze lidnan keskuzpalaspäi Jemeljanovon rajonas. Tehtas reisid Noril'skha, Venäman järedoihe lidnoihe i čarterreisid Sibirin löudmižsijidennoks, Keskuzazijan maihe, Kitain, Tailandan i Turkanman lebutahoiže. Oli tranzitižid jügureisid Kitaišpäi Saksanmaha. Toine lendimport om Čeremšank regionaližiden reisiden täht.

  1. Krasnojarsk-lendimportan sait (kja.aero). (ven.) (angl.) (kit.)


Krasnojarskan randan lidnad
Ačinsk | Artömovsk | Bogotol | Borodino | Divnogorsk | Dudink | Igark | Ilanskii | Jeniseisk | Kansk | Kodinsk | Krasnojarsk | Lesosibirsk | Minusinsk | Nazarovo | Noril'sk | Sosnovoborsk | Šaripovo | Zaozörnii | Zelenogorsk | Železnogorsk | Ujar | Užur


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež