Jakutsk

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Jakutsk
Якутск (ven.)
Дьокуускай (jakut.)
 Lidnanznam
Coat of Arms of Yakutsk (Yakutia) 2012.jpg
 Flag
Yakutsk flag.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 311 760 ristitud
Pind 122 km²
JakutskЯкутск (ven.)Дьокуускай (jakut.)
Pämez' Aisen Nikolajev (2 012—)
Telefonkod +7-4 112-xxx-xxx
Avtokod 14
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Jakutsk (ven.: Якутск, jakut.: Дьокуускай) om lidn da lidnümbrik Venäman päivnouzmas. Se om Saha (Jakutijan) Tazovandkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Järed port sijadase Lenanjogen randal.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1632 kuti Jakutijan (Lenan) lidnuz (ven.: Якутский (Ленский) острог). Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1643. Kätihe agjan pälidnaks vl 1851.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Tuimaad-alangištos, seižub Lenanjogen hural randal, 95 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel. Se om kaikiš järedamb sijatud igähižen rougun zonha lidn Mas. Matkad Moskvhasai om 4885 km päivlaskmha orhal vai 8370 km avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'v om lujas vilu (tal'vkun-vilukun keskmäine lämuz −38 C°), ei olele sulasäd tal'vkus-uhokus. Keza om läm' i paksus räk. Voden keskmäine lämuz — −8,8 C°. Paneb sadegid 237 mm vodes, kaikiš vähemb tal'vkus-sulakus (7..10 mm kus).

Jakutsk-lidnümbrik jagase kahesha administrativižhe ümbrikho. Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Jakutskan ližaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 601 ristitud, lidnümbrikon — 295 664 ristitud. Vl 2017 kaik om 324 651 eläjid lidnümbrikos, se om tazovaldkundan ristitišton koumandez.

Rahvahad (vl 2010): jakutalaižed — 52,3%, venälaižed — 41,9%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 5,8%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks. Jogitransport ühtenzoitab Lenan basseinan lidnoidenke.

Om kaks' civilišt lendimportad. Rahvahidenkeskeine Jakutsk (Tuimaad)-lendimport (YKS / ЯКТ) sijadase lidnan pohjoižpoles 7 km keskusespäi. Sišpäi da sihe tehtas čarterreisid Azijan lebutahoihe, Sibiridme da Jakutijan südäimes. Magan-varalendimport (GYG / МГН) sijadase 12 km lodeheze Jakutskan röunaspäi ühtennimižes žilos. Sikš ku sumeg om paksus pälendimportas, varalendimport om olmas.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Saha Tazovaldkundan lidnad
Aldan | Jakutsk | Lensk | Mirnii | Nerüngri | Nürb | Olökminsk | Pokrovsk | Srednekolimsk | Tommot | Udačnii | Verhojansk | Vilüisk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež