Jakutsk

Jakutsk
Якутск (ven.)
Дьокуускай (jakut.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2020)	322,987 ristitud
Pind	122 km²
Pämez'	Jevgenii Grigorjev; (sulaku 2021—)
Telefonkod	+7−4112-xxx-xxx
Avtokod	14
Aigvö	UTC+9 (MSK+6)

Jakutsk (ven.: Яку́тск, jakut.: Дьокуускай) om lidn da lidnümbrik Venäman päivnouzmas. Se om Saha (Jakutijan) Tazovandkundan pälidn da kaikiš suremb lidn. Järed port sijadase Lenanjogen randal.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1632 kuti Jakutijan (Lenan) lidnuz (ven.: Якутский (Ленский) острог). Se sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vl 1643. Kätihe agjan pälidnaks vl 1851.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase Tuimaad-alangištos, seižub Lenanjogen hural randal, 95 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om kaikiš järedamb sijatud igähižen rougun zonha lidn Mas. Matkad Moskvhasai om 4885 km päivlaskmha orhal vai 8370 km avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline kuiv. Tal'v om vilu lujas, ei olele sulasäd tal'vkus-uhokus. Keza om läm' i paksus räk. Voden keskmäine lämuz om −7,9 C°, kezakun-elokun +16..+20 C°, tal'vkun-vilukun −37 C°, uhokun −33 C°. Ekstremumad oma −64,4 C° i +38,4 C°. Paneb sadegid 235 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (30..40 mm kus), vähemba tal'vkus-sulakus (7..10 mm kus).

Jakutsk-lidnümbrik jagase kahesaks administrativižeks ümbrikoks. Kümne žilod mülüdas lidnümbrikho Jakutskan ližaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vn 2010 kaiken Venäman ravahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 269 601 ristitud, lidnümbrikon — 295 664 ristitud. Vl 2017 kaik 307 911 eläjad oli lidnas i 324 651 eläjad kaikes lidnümbrikos, se om tazovaldkundan ristitišton koumandez.

Rahvahad (vl 2010): jakutalaižed — 52,3%, venälaižed — 41,9%, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 5,8%.

Lidnan pämez' om lidnümbrikon pämez'. Edeližed lidnan pämehed oma Sardana Avksentjeva (sügüz'ku 2018 — viluku 2021) i Aisen Nikolajev (keväz'ku 2012 — semendku 2018).

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Avtobusad da taksid oma kundaližtransportaks. Jogitransport ühtenzoitab Lenan basseinan lidnoidenke.

Kaik om kaks' civilišt lendimportad. Rahvahidenkeskeine Jakutsk (Tuimaad)-lendimport^[1] Platon Oiunskijan nimed (YKS / ЯКТ / UEEE, 908 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase lidnan pohjoižpoles seičeme kilometrad keskusespäi. Sišpäi da sihe tehtas čarterreisid Azijan lebutahoihe, Sibiridme da Jakutijan südäimes. Magan-varalendimport (GYG / МГН / UEMM, 10 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 12 km lodeheze Jakutskan röunaspäi ühtennimižes žilos. Sikš ku sumeg om paksus pälendimportas, varalendimport om olmas. Tehtas reisid Saha Tazovaldkundadme lendimil i punolendimil mugažo.

Galerei[vajehta | vajehtada lähte]

Lidnümbrikon Duman i administracijan sauvuz (huralpäi, 2017)
Jakutsk-lidnan Sündun Toižetamižen kafedraline päjumalanpert', vn 2012 nägu
Etnografine «Čočur Muran»-kompleks, vn 2015 nägu
Lenan ühtenzoittud jogilaivišton kontor vl 2012
Jakutskan GRES-2 vl 2017
Pohjoižpäivnouzmaine federaline universitet, londuseližiden tedoiden fakul'tetad (2013)
Arktine valdkundaline agrotehnologine universitet (2008)
Arktine valdkundaline kul'turan i čomamahtoiden institut (2015)
Pohjoižen kaivuztön institut Čerskijan nimed (2013, Venäman Tedoakademijan Sibirin palakund)
Saha-teatr Ordžonikidzen torgul (2012)
Jakutsk-lendimportan terminal vl 2023

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

↑ Rahvahidenkeskeižen Jakutsk-lendimportan sait (yks.aero). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]

Jakutsk Vikiaitas

	Saha Tazovaldkundan lidnad
	Aldan \| Jakutsk \| Lensk \| Mirnii \| Nerüngri \| Nürb \| Olökminsk \| Pokrovsk \| Srednekolimsk \| Tommot \| Udačnii \| Verhojansk \| Vilüisk

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] Rahvahidenkeskeižen Jakutsk-lendimportan sait (yks.aero). (ven.)

[1]