Ulan Ude

Ulan Ude
Улан-Удэ (ven.)
Улаан-Үдэ (burät.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	435,067 ristitud
Pind	365,71 km²
Pämez'	Igor' Šutenkov (sügüz'ku 2019—)
Telefonkod	+7−3012-xxx-xxx
Avtokod	03
Aigvö	UTC+8 (MSK+5)

Lidnan kart (2021)

Ulan Ude (ven.: Ула́н-Удэ́, burät.: Улаан-Үдэ хото) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivnouzmas. Se om Burätijan Tazovaldkundan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Om ümbärtud koumen rajonan territorijal: Zaigrajevon, Ivolginskan, Tarbagatain.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1666 Venäman kozakoil kuti Tal'vdundan sija Udal (ven.: Удинское зимовье) keradamha valdkundmaksuid tungusalaižiš rahvahišpäi. Vspäi 1680 sen nimi oli Udan lidnuz (ven.: Удинский острог). Vl 1690 sai lidnan statusad udenke Udinsk-nimenke. Vozil 1735−1924 nimitihe Üläudinsk:aks (burät.: Дээдэ Үдэ, ven.: Верхнеу́динск).

Ulan Ude šingotase tarbhaižiden kaivatusiden samižen kompanijoil, mašinansauvomižel i metallanümbriradmižel, mecan ümbriradmižel, kebnal tegimištol, sömtegimištol, torguindal, videl tedoinstitutal.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz tazovaldkundas vn 2010 kartal

Lidn sijadase tazovaldkundan suvipalan keskuses, Seleng-jogen da sen oiktan Ud-ližajogen (ven.: Уда́, burät.: Үдэ гол 467 km pitte) kaikil randoil, mägidenkeskeižes katl'uses, 500..800 m ü.m.t. korktusil, oiged rand om korktemb.

Matkad Moskvhasai om 5660 km päivlaskmha avtotedme, Baikalan randhasai — 100 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Irkutsk 454 km päivlaskmha avtotedme.

Klimat om terav kontinentaline kuiv, päivoikaz, kezal eriližešti, vilunke tal'venke. Voden keskmäine lämuz om +0,1 C°, kezakun-elokun +17,7..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun −17,5..−22,8 C°. Ekstremumad oma −54,4 C° (viluku) i +40,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −4,0 C° (kezaku, eloku), tal'vaigan maksimum om +7,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +1,2 C°), läz ei olele sulasäd vilukus (maksimum +0,4 C°). Paneb sadegid 265 mm vodes, enamba kezakus-elokus (45..68 mm kus), vähemba redukus-sulakus (koume..kümne millimetrad kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 49..57 % röunoiš sulakus-kezakus, 75..78 % kül'mkus-uhokus, 64..69 % toižiš kuiš.

Tobmuz

Ulan Uden administrativižed rajonad: (vn 2017 kart)
     Raudterajon      Oktäbrin rajon      Nevondkundaline rajon

Ulan Ude jagase koumeks lidnrajonaks: Raudterajon (burät.: Түмэр замай хороо, ven.: Железнодорожный район), Oktäbrin rajon (Октябриин хороо / Октябрьский район), Nevondkundaline rajon (Зүблэлтын хороо / Советский район). Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnümbrikon pind om 365,71 nellikkilometrad.

Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' (mer) om Aleksandr Golkov (tal'vku 2012 — keväz'ku 2019).

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 404,400 ristitud, vn 2021 — 437,565 ristitud. Kaik 431,992 eläjad oli lidnas vl 2017, hö otiba 43 % tazovaldkundan ristitištos sil aigal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 439,128 eläjad vl 2020. Kaiken lidnaglomeracijan ristitišt om 609 tuhad eläjid 28 407,44 nellikkilometrad pindal (2025, nell' ümbärdajad rajonad).

Rahvahad (enamba 0,3 % vl 2021): venälaižed — 53,5 %, burätalaižed — 30,6 %, totarlaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 1,4 %, rahvahuden ozutandata — 14,2 %.

Openduz

Lapsiden opendusen aluzkundad oma päivkodid, keskškolad.

Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma severz'-se kümnikoid kolledžid da tehnikumoid, Burätijan valdkundaline universitet Dorži Banzarovan nimed, Burätijan maižanduzakademii, Päivnouzmaižsibirine valdkundaline tehnologijoiden da ohjandusen universitet, Päivnouzmaižsibirine valdkundaline kul'turan institut, buddizman «Daši Čoinhorlin»-universitet, toižiden lidnoiden (Moskv, Novosibirsk) üläopendusen aluzkundad kaks' filialad.

Transport

Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Baikal-lendimport (UUD / UIUU / УЛЭ, 629 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase vižtoštkümnes kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Ulanbatarha, Pekinha i čarterreisid Tailandan lebutahoiže, Venäman Sibirin i Edahaižen Päivnouzmman järedoihe lidnoihe, Moskvha, Burätijadme.

Galerei

• 
  Muštrist Udan lidnusen alusenpanendan sijas
• 
  Lidnan administracijan sauvuz (2012)
• 
  Spasan jumalanpert' (huralpäi) i Jumalanmaman Smolenskan «Odigitrija»-jumalaižen kafedraline päjumalanpert' (oiktalpäi tagamal, om saudud vll 1741−1785), vn 2011 nägu (ortodoksine hristanuskond)
• 
  Hambin sume (buddizm), vn 2009 nägu
• 
  Ulan Uden aviategimen administrativine korpus vl 2014
• 
  Burätijan valdkundaline universitet Dorži Banzarovan nimed (2010, päkorpus)
• 
  Burätijan tedokeskuz (2008, Venäman tedoakademijan Sibirin palakund)
• 
  Burätijan valdkundaline akademine operan da baletan teatr i Teatraline torg senno (2016)
• 
  Valdkundaline venälaine dramteatr (2012)
• 
  Fizkul'turiž-sportivine kompleks (2015)
• 
  Rahvahidenkeskeižen Baikal-lendimportan päsauvuz vl 2016
• 
  Ulan Ude-päraudtestancijan sauvused vl 2008

Ulan Uden tobjan palan ühthine nägu Seleng-jogen vastrandaspäi vn 2015 heinkus

Tetabad sündnuded

• Amarsana Ulzitujev (sünd. 1963) — burätalaine mez', Venäman eläi, burätine kirjutai.
• Vladimir Volkov (1923−1987) — oli venälaine pirdai da skul'ptor.

Sebruzlidnad

• Mongolii Darhan, Mongolii (vspäi 1967)
• Japonii Jamagat, Japonii (1992)
• Kitai Man'čžurii, Südäimongolii, Kitai (1993)
• Japonii Rumoi, Hokkaido, Japonii (1971)
• Kitai Taibei, Taivan', Kitai (1996)
• Mongolii Ulanbatar, Mongolii (2000)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (ulan-ude-eg.ru). (ven.)
• Lidnan informacine sait (ulan-ude-info.ru). (ven.)