Gusinoozörsk

Gusinoozörsk
Гусиноозёрск (ven.)
Галуута нуур хото (bur.)
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	24,415 ristitud
Pämez'	Andrei Kudräšov; (2008—)
Telefonkod	+7−30 145-xx-xxx
Avtokod	03
Aigvö	UTC+8 (MSK+5)

Gusinoozörsk (ven.: Гусиноозёрск, burät.: Галуута нуур хото) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om Selengan rajonan administrativine keskuz, mülüb rajonha vspäi 1998.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1939 Šahtid-radnikžiloks (ven.: Шахты) samha kivihil't. Vspäi 1953 om lidnan statusanke da nügüdläiženke nimenke, nimitadud järven mödhe burätan kelespäi. Vspäi 2000 järedad avol'jaižed löudmižsijad seištas muite pahan kivihilen tagut, vaiše pened kaivuded oma rados.

Gusinoozörsk šingotase kahtel penel hil'kar'jeral, Gusinoozörskan GRES:al, sauvondmaterialiden pästandal (mecan ümbriradmine), sömtegimištol.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase katl'uses, Hanh'järven pohjoižpäivnouzmaižel randal. Matkad Ulan Udehesai om 110 km pohjoižpäivnouzmha federaližedme A340-avtotedme vai «Ulanbatar — Ulan Ude»-raudtedme. Raudtestancijan nimi om Zagustai (ven.: Загустай, burät.: Загаһатай), sijadase kudes kilometras lodeheze lidnan keskusespäi. Lähembaižed lidnad oma Babuškin 66 km lodeheze orhal vai 273 km avtotedme i Ulan Ude.

Klimat om terav kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om −0,7 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −19..−22 C°. Paneb sadegid 386 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (54..94 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (6..8 mm kus).

Kaik kaks' pen't žilod mülüdas lidnankundha lidnan ližaks: Zagustai-žilo raudtestancijanno i Jarventagaine-žilo (ven.: Заозёрный, enzne sodalidnut).

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 588 ristitud, lidnankundan — 24 582 ristitud, rajonan nell' seičemendest. Vl 2017 kaik 23 280 ristitud elihe lidnas i 24 564 ristitud kaikes lidnankundas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 32 800 eläjad vl 1997.

Buddizman kaks' dacanad oma, niiden jumalankodi i pühäpert' oma avaitud. Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert'^[1] om letud vl 1995, Jumalanmaman Kazanin jumalaižen pühäpert' om sauvomas vspäi 2005.

Gusinoozörskan energetine tehnikum^[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada lähte]

Selengan rajonan administracijan sauvuz (2015)
Buddizman pühäpert' (dugan) — Tamčin dacanan palakund, vn 2013 nägu
Ph. Jurgii Vägestusenkandajan jumalanpert', vn 2016 nägu
Gusinoozörskan GRES vl 2014
Rajonan keskuzläžundkodi, sündutamižkodi i rajonan poliklinik jäl'geti Raudteirdal (2014)
«Šaht'or»-kul'turkeskuz (2013, Kaivai)