Zakamensk

Zakamensk
Закаменск (ven.)
Захаамин хото (bur.)
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2023)	11,054 ristitud
Pind	59,22 km²
Pämez'	Mihail Cirenov; (heinku 2019—)
Telefonkod	+7−30 137-xx-xxx
Avtokod	03
Aigvö	UTC+8 (MSK+5)

Zakamensk (ven.: Зака́менск, burät.: Захаамин хото) om Venäman lidn da lidnankund Burätijan Tazovaldkundan suvipäivlaskmas. Se om Zakamenskan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1934 kuti Džidastroi-žilo sauvomha da kävutamha vol'framan i molibdenan küllästamižfabrikad sijaližel torhudel. Vl 1938 kätihe žilod lidnanvuiččeks. Vl 1944 anttihe lidnan statusad da udesnimitihe Gorodok-lidnaks, kävutihe ottud plenha da türmatud mehiden töid. Vspäi 1959 om nügüdläiženke nimenke.

Kaivuzkombinat radoi vhesai 1998, sikš miše kändihe ližatomaks. Vspäi 2006 zavottihe vol'framan, kuldan da hobedan samišt kombinatan jändusišpäi. Zakamensk-lidn šingotase mugažo metallanvalamižen edheotandal^[1] i sömtegimištol (lihakombinat, leibtegim, oludentegim).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Modonkul'-jogen randoil i kahtes kilometras suvhe Džid-jogespäi (Selengan hurapol'ne bassein), Džidan mägisel'gan keskuzpalas, 1100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud taigamecal mägipautkil. Letetorokad oleldas. Lidnan territorijan koumandez om redustadud kombinatan toksižil heitandoil tähäsai.

Matkad Mongolijan röunhasai om nell' kilometrad suvipäivlaskmha, Ulan Udehesai om 340 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 410 km avtotedme. Lähembaižed Venäman lidnad oma Irkutskan agjan Slüdänk 145 km pohjoižhe orhal vai 740 km avtotedme i Baikal'sk 145 km pohjoižhe orhal vai 705 km avtol.

Tobmuz

Holtoson-žilo (burät.: Холтоһон, 877 rist. vl 2010) i Hasur-žilo (ven.: Хасура, burät.: Хасуури, 80 rist. vl 2010) mülüdas lidnankundha vn 2015 heinkuspäi Zakamenskan ližaks. Lidnankundan pind — 80,95 km².

Edeline lidnankundan pämez' om Jevgenii Poläkov (sügüz'ku 2013 — kezaku 2019).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 524 ristitud, rajonan kaks' videndest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16 300 eläjad vl 1992. Vl 2017 kaik 11 249 ristitud elihe lidnas i 12 005 ristitud kaikes lidnankundas.

Buddizman Maanin-dugan i kaks' tošt duganad oma avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid^[2] oma saudud: phh. Petran da Pavlan (vspäi 1995) i puine ph. Mikulai-čudonsädajan vodele 2007.

Zakamenskan agrotegimištoline tehnikum^[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.